E, 28.09.2020

Liina Kersnat tabas välisvisiidil läkaköha: pisarad voolasid, tatti voolas, meik oli laiali... Hirmus!

Liina Kersna

FOTO: ERR

Riigikogu liige Liina Kersna rääkis «Ringvaates» hirmutavast kogemusest, kui ta nakatus läkaköhasse.

Kersna loodab, et järgmisel aastal tulev e-immuniseerimispass aitab inimestel meelde tuletada, et on aeg mõnda vaktsiini korrata või siis vaadata üle, kas nende lapsed on õigeaegselt vaktsineeritud.

Kersna koges omal nahal rasket haigust, mida on kerge vältida korrektse vaktsineerimisega.

«Ma olen elus päris palju käinud reisimas ja tänu sellele olen ma ka enamiku vaktsiine ära teinud. Aga neli-viis aastat tagasi oli mul kerge köha, mis ei paistnud nii raske, et ma oleksin jäänud töölt kõrvale,» rääkis Kersna.

«Juhtus olema nii, et pidime minema peaminister Andrus Ansipiga Poola visiidile. Köhatasin ikka, aga mitte väga. Meil oli pidulik lõuna Poola peaminister Donald Tuskiga ja siis tuli mul köhahoog. See läks ikkagi nii hulluks, et ma pidin lõunalaua tagant lahkuma. Läksin tualetti ja ma köhisin seal hinge seest välja. Ma mõtlesingi, et ma suren sinna ära, et ma lämbun ära. Pisarad voolasid, tatti voolas, meik oli laiali... Hirmus! Köhisin seal kümme minutit, tegin end korda ja läksin laua juurde tagasi. Paari minuti pärast - jälle! Kõik kordus taas. Siis ma sain aru, et midagi on väga valesti,» meenutas ta.

Kersna läks Eestisse tagasi jõudes perearsti juurde, kes avastas, et ta põdes läkaköha.

«Te võite muidugi kujutada ette, kui ebamugavalt ma ennast tundsin! Ma olin olnud välisvisiidil, minu ümber olid ka Poola kolleegid ja siis mina köhin läkaköha... Ma muidugi teavitasin kohe oma kolleege, et selline asi mul diagnoositi ja palusin, et nad oleksid enda suhtes väga tähelepanelikud,» seletas Kersna.

Kersna sõnul kuulub ta sellesse põlvkonda, kes on läkaköha vastu vaktsineeritud nõukaajal ja kõik tol ajal vaktsineeritud inimesed võiksid pöörduda oma perearsti poole ja küsida üle, kas võiks seda vaktsiini korrata.

«Minul, kes ma olen selle juba ära põdenud, pole seda vaja. Aga tol ajal ei olnud vaktsiinid nii kvaliteetsed, neid ei hoitud sellistest tingimustes, nagu seda täna tehakse. Täna on ka läkaköha vastu väga kvaliteetsed vaktsiinid olemas. Kusjuures, 2012. aastal alustati ka läkaköha kordusvaktsineerimist 15- kuni 17- aastastele noortele, kuna läkaköhajuhtumeid oli sadu. Nüüd on see viidud miinimumini,» sõnas Kersna.

Kersna rõhutas, et ehkki haigusi on võimalik läbi põdeda, ei pruugi alati hästi minna.

«Näiteks lastehalvatus. Enne 60ndaid aastaid, kui ei olnud veel vaktsiini, siis tuhanded lapsed põdesid lastehalvatust. Kui 1958. aastal hakati vaktsineerima lapsi, siis kolme aastaga saadi see haigus kontrolli alla. Osad nendest haigustest on tõesti sellised, mille puhul üks viiendik lapsi võib surra. Kas sa siis tahad valida, et kas su laps jääb sinna ühe viiendiku sekka või ei jää?»