USA California ülikooli ajaloolase Paul Sonnino arvates lahendas ta Prantsusmaa kuulsa Raudse maskiga mehe saladuse, mis on ajaloolasi paelunud 350 aastat.
Kes oli Prantsuse kuulus Raudses maskis mees?
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
9. mai 2016, 10:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ajalooürikutest on teada, et isik, kes sai Raudse maskina tuntuks, arreteeriti kuningas Louis XIV valitsusajal 1669. aastal ja saadeti kurikuulsasse Bastille´ vanglasse, edastab Discovery News.
Sonnino sõnul oli mehe identiteet vaid vähestele teada ja tema nägu varjas pidevalt mask.
Raudse maskiga mehe lugu on nii Prantsuse kirjaniku Alexandres Dumas` «Kolme musektäri» raamatuseerias peatükis «Vicomte de Bragelonne: Dix ans plus tard», kuid sellest valmis ka 1998. aastal Hollywoodis film «The Man in the Iron Mask», milles peaosa mängis Leonardo DiCaprio.
Lisaks huvitus kummalise mehe saatusest ka Prantsuse filosoof Voltaire, kodanikunimega François-Marie Arouet, kelle arvates oli mees maskiga kuninganna Austria Anna ja kardinal Mazarini sohipoeg.
Dumas` arvates oli Rudse maskiga mees Louis XIV teisena sündinud kaksikvend, kes eemaldati, et vendade vahel ei tekiks võimuvõitlust.
19. sajandil arvati, et maskiga mees oli kuningas Louis XIV tegelik isa, sest on teada, et Louis XIII oli huvitatud meestest, mitte oma naisest, kuninganna Austria Annast.
«Oletatavalt ei kandnud see mees rauast maski, vaid sametist ja maski kandis ta vaid siis, kui oli kongist väljas. Ajalooallikate andmetel oli ta nimi Eustache Dauger. Ta oli kõrge funktsionäri käsualune, oletatavalt teener, kuid mis põhjusel teda hoiti üle 30 aasta kinni nagu kurjategijat, ei ole täpselt teada,» teatas Sonnino.
Sonnino selgitab oma hiljuti ilmunud raamatus « The Search for the Man in the Iron Mask: A Historical Detective Story», kes võis see kummaline vang olla ja kuidas ta ajaloolistest dokumentidest tema kohta andmeid otsis.
Sonnino sõnul oli vangistatud Eustache Dauger Prantsusmaa peaministri, kardinal Mazarini rahandusministri Nicolas Foquet` toapoiss, kellel olid ta isanda ja kardinali saladused teada.
Mazarin ajas endale kokku hiigelvaranduse ning toapoiss arvas, et kardinal ei saanud oma varandust just kõige ausamal viisil. Samuti võis olla toapoiss segatud härraste rahaskeemidesse, mille tõttu ta tuli kõrvaldada.
«Ajaloolised andmed näitavad, et Mazarin pressis raha ja muud väärtuslikku välja isegi Inglise kuningalt ja kuningannalt. Dauger oli Mazarini tegevusega kursis, kardinal lasi mehe arreteerida ja ähvardas kõik Bastille`sse saata või hukata, kes tema isiku paljastavad,» on Sonnino raamatus.
Ajaloost on teada, et kuningas Louis XIV andis käsu arreteerida rahandusminister Foquet´, keda hoiti samuti pikalt vanglas. Foquet`suri 1680, kuid maskiga meest hoiti vangistuses edasi.
Sonnino arvates läksid juba Raudse maski eluajal liikvele jutud Bastille ´kummalisest vangist ning järgnevatel sajanditel sai jutt aina uusi nüansse juurde.
«Inimestele on alati meeldinud klatš ja liialdused, selle tõttu keeratakse vint üle,» nentis ameeriklane.
Sonnino arvates ei oleks Prantsuse kuninglik suguvõsa iialgi oma liiget nii pikaks ajaks Bastille´sse saatnud, seega sai vang olla keegi tähtsusetu isik, kes samas teadis liiga palju.