Ameriklastest vendade üllatuseks osutusid nende vanemad vene agentideks

FOTO: SCANPIX

Kogu elu Põhja-Ameerikas elanud vennad Tim ja Alex Foley sattusid 2010. aastal seikluste keerisesse, mille kõrval ka kõige erakordsemad spioonifilmid on hallid ja igavad.

Siis 16- ja 20-aastane vend said teada, et nende vanemad ei ole ameeriklased ega kanadalased, vaid venelastest spioonid. Nüüd paljastasid vennad juhtunu Briti väljaandele The Guardian.

27. juunil 2010 tähistas vanem vend Tim Foley oma 20. sünnipäeva, noorem vend, 16-aastane Alex oli olnud Singapuris vahetusõpilane ja saabunud äsja tagasi koju.

Perekeskne sünnipäevapidu sai aga ootamatu lõpu, kui nende majja Bostoni eeslinnas tungisid USA Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) agendid ja vanemad arreteerisid.

Tim arvas, et võimuesindajad tulid teda kinni võtma, kuna eelmisel päeval korraldas ta kodupeo, millel osalejad olid alaealised, kes tarbisid alkoholi. Poisil oli teada, et Bostoni politsei suhtub alaealiste pummeldamisse rangelt ja karistab selle eest. Tegemist ei olenud siiski alaealiste pidutsemise, vaid rahvusvahelise intsidendiga, millega olid seotud nende vanemad.

Vennad vaatasid suu ammuli, kui FBI agendid panid käerauad nii isale Donald Heathfieldile kui emale Tracey Foleyle, kes mustade autodega ära transporditi.

FBI esindajad teatasid, et võimuesindajad otsivad nende kodu läbi ja poisid viiakse hotelli. Tim ja Alex Foley said teada, et nende vanemad on venelased, kes on samas USA pinnal tegutsevad Venemaa agendid, kelle tegelikud nimed on Andrei Bezrukov ja Jelena Vavilova.

Tim ja Alex olid sündinud Kanadas ja kasvanud üles USAs, kuid järsku olid neist saanud venelased, kes ei oska sõnagi vene keelt ega tea Venemaast mitte midagi.

FBI tabas 2010. aastal kokku kümme Venemaa luureagenti, kes olid tegutsenud Põhja-Ameerikas aastakümneid, sulandudes ühiskonda ja kasutades varjunime.

Nüüdseks 25- ja 21-aastane mees soovivad saada Kanada kodakondsuse, millest nad jäid kuus aastat tagasi ilma. Vendade sõnul ei ole nemad vastutavad oma vanemate tegude eest ja neid ei tuleks selle eest kodakondsuse äravõtmisega karistada.

Tim ja Alex Foley lendasid 2010. aastal pärast vanemate arreteerimist USAs Venemaale Moskvasse, et saada vanemate kohta selgust. Šeremetjevo lennujaamas oli neid vastu võtmas grupp inimesi, kes nimetasid end vanemate kolleegideks ja näitasid vanematest fotosid, millel nad on nooremana.

Alex Foley sõnul oli fotode nägemine just see hetk, mil ta sai aru, et tegemist on reaalse elu, mitte filmiga. Vene võimud olid vendadele üürinud korteri ja neile oli määratud giid, kes tutvustas Moskvat ja Venemaa elu.

Hiljem kohtusid nad sugulastega, kelle olemasolust ei olnud neil aimugi, kuid nad ei saanud enamikuga neist suhelda, kuna nemad ei osanud vene keelt, sugulased aga inglise keelt.

Poiste vanemad pääsesid ka Venemaale, kuna USA ja Venemaa vahetasid kinni peetud agente.

Alex Foley sõnul palgati ta vanemad spioonitööle paarina, kes oli valmis oma kodumaad teenima välismaal. Nende ettevalmistus Põhja-Ameerikasse saatmiseks kestis mitu aastat.

Nõukogude Liidu luure saatis Andrei Bezrukov ja Jelena Vavilova Kanadasse 1980. aastate lõpul ja nad said endale nimed Donald Heathfield ja Tracey Foley, kes olid Kanada kodanikud, kuid kaua aega tagasi surnud.

Väidetavalt oli Nõukogude Liit maailmas ainus riik, kus agente koolitati esinema teiste riikide kodanikena. Enamik riike palkab enda heaks töötama teise riiki sisserännanuid, kes on uues riigis mõnda aega elanud või sisserändajate teise põlvkonna, kes on uues riigis sündinud.

Nõukogude Liidu agentidel oli kaks põhilist ülesannet: abistada Venemaa saatkondade KGBga seotud diplomaatide ja USAs tegutsevate «magavate» rakukeste infovahetust.

Venelastest luurajate kaks poega sündisid Kanadas, kuid siis kolis pere USAsse. Ema Tracey Foley, tegeliku nimega Jelena Vavilova, oli esmalt koduperenaine, kuid laste kasvades hakkas tööle kinnisvaramaaklerina.

Pereisa Donald Heathfield, õige nimega Andrei Bezrukov, oli õppinud Pariisi ja Harvardi ülikoolis ning jõudnud Bostoni juriidilisi konsultatsioone pakkuvas firmas kõrgele positsioonile, imbudes samas sisse nii äri-kui poliitikamaailma.

Väljapool paistis, et tegemist on tavalise USA perega, kelle juured on Kanadas.

Tim Foley sõnul oli temal ja ta vennal normaalne õnnelik lapsepõlv ning nad ei mäleta, et vanemad oleks kunagi vene keelt kasutanud, Nõukogude Liidust või Venemaast rääkinud.

Peres ei söödud vene rahuvsroogi ja Venemaaga kõige lähem side oli Timil ühe Kasahstanist pärit poisi kaudu.

Vendade teatel ei jätnud nende vanemad mitte millegagi muljet, et tegemist on teisest rahvusest ja riigist pärit inimestega.

Nii kestis kuni 2010. aastani, mil sündmused hargnema hakkasid. Siis sai Vavilova Venemaalt sõnumi, et tal tuleb kiirkorras Moskvasse saabuda. Jälgede peitmiseks pidi ta esmalt lendama Pariisi, sealt edasi sõitma rongiga Viini, kus ta oleks saanud Ühendkuningriigi võltspassi.

Põhja-Ameerikas elamise ajal hoidis paar Venemaa luureorganitega pidevalt krüpteeritud ja koodidega varjatud sõnumite abil ühendust.  FBI sai mitmete selliste sõnumite jälile ja neil tekkis paari suhtes kahtlus, selle tõttu pandi nende elukohta pealtkuulamisseadmed.

Bezrukov, Vavilova ja teised USAst välja saadetud Vene agendid said 2010. aastal Venemaa tollaselt presidendilt Dmitri Medvedevilt aumedali kodumaa heaks töötamise eest. Pärast paljastamist ei saanud nad agentidena edasi töötada, kuid riik tagas neile töökohad ärikonsultatsiooni- ja naftafirmades.

Tim ja Alex Foley said Venemaal uued nimed – Timofei ja Aleksander Vavilov.

Timi sõnul on nii tema kui ka ta vennal identiteedikriis, nad tahavad oma endist elu Põhja-Ameerikas tagasi ning selle tõttu asusid nad võitlema, et saada uuesti Kanada kodakondsus.

2012. aastal tahtsi Alex asuda õppima Kanadasse Toronto ülikooli, kuid Kanadas tühistas vaid neli päeva enne ta saabumist viisa, samuti ei lubanud teda riiki Prantsusmaa ja Suurbritannia.

Kanada seaduse järgi saab selle riigi pinnal sündinud laps auomaatselt kodakondsuse, kuid see ei kehti, kui laps on sündinud Kanadas resideeruva välisriigi diplomaadi või teenistuja perre.

«Elasin 20 aastat arvates, et olen sünnilt kanadalane. Mul ei ole mitte mingit seost Venemaaga ja ma ei tahagi, et oleks. Ma ei oska vene keelt ja ma ei taha selles riigis elada,» kirjutas Tim Foley Kanada kohtule edastatud palvekirjas.

Vendade sõnul ei vihka nad oma vanemaid, sest lõpptulemus võib nende jaoks soodsaks kujuneda. Samas pani vendi imestama see, miks võõrriigis tegutsenud luurajad otsustasid lapsi saada.

«Tegelikult on meil toredad vanemad ja me olime õnnelik pere, seda nende saladustest ja luuretegevusest hoolimata,» nentisid vennad.

Tim ja Alex Foley teatel jätkavad nad võitlust, et Kanadasse tagasi pääseda ja seal jätaka elu, mis neil 2010. aastal USAs pooleli jäi.