Soome huumoriuurija: iga nali ei ole naljakas

Naljade ja huumori teemalise uuringu teinud Jarno Hietalahti sõnul on nalja viskamine osa inimloomusest, kuid nali võib ka kahjustada, edastab Yle.

«Iga nali ei aja naerma, eriti kui selles leidub midagi sellist, mis rikub suhteid ja tekitab halva ensetunde. Samas heatahlikud ja tögavad naljad muudavad igapäevaelu rõõmsamaks,» selgitas Hietalahti.

Naljauurija sõnul sõltub nalja rääkijast ja kuuljast, milliseks ta nalja peab. Naljas võib sisalduda ka õpetusiva või tõsine sõnum.

«Näiteks visataske nalja mõne sellise üle, kes kuulub vähemuse hulka või on põlatud, ta on kambaväline tegelane. Naerjad näitavad, et kellegi üle nalja heites on nad paremad, tegelikult aga näidatakse sellega oma nõrkust ja erinevuse kartmist,» selgitas soomlane.

Huumorit ja nalja saab kasutada kui võimumehhanismina, näiteks koolikiusamise puhul. Hietalahti arvates on vale, et tänapäeva liberaalsete vaadete tingimustes tohib pilada ja pilgata kõiki ja kõike.

Hietalahti sõnul on huumori drastiliseks ja negartiivseks näiteks Prantsuse satiiriväljaanne Charlie Hebdo, kuhu möödunud aasta jaanuaris tehti Mohammedi karikatuuride pärast terrorirünnak. Leht oli juba varem saanud islamistidelt Mohammedi karikatuuride tõttu hoiatusi.

«Charlie Hebdo näitas moslemitele püha isikut naeruväärsena ja negatiivses valguses. Sellest piisas, et teha rünnak,» nentis soomlane.

Hietalahti sõnul Euroopa migratsioonikriis kestab ning seoses sellega pilgatakse migrante ja nende usku. Samuti on pooleldi tabuteemaks sõda ja sõjaveteranid, kuigi Teisest maailmasõjast on juba kaua aega möödas.

Uurija arvates on tänapäeva sotsiaalmeedia nagu viitsütikuga pomm, mis võib plahvatada väga erinevate seisukohtade, ka huumori ja naljade peale.

Hietalahti uuris sotsiaalmeedias levivaid nalju ja märkas, et osa inimesi solvuvad nende peale, teine osa peab neid heaks ja õigeks huumoriks, kuid tuleb vaadata laiemat konteksti.  

Jarno Hietalahti sõnul saab heatahtliku ja sooja huumoriga lõhkuda palju negatiivset, eriti siis, kui nalja tegija naerab samas iseenda üle.

«Inimesed peaksid üksteist austama. Tähtis on nalja ja huumori sõnum. Kui nali on mõeldud ründava ja kedagi solvavana, siis on oodata konflikti, kui aga tahetakse lihtsalt juhtida tähelepanu mingile nüansile, veale või puudusele, siis ei peaks selle peale solvuma. Naljal on tavaliselt kaks poolt, see, mis paneb naerma ja see, mis tõsiseks teeb,» selgitas huumoriuurija.

Hietalahti sõnul tekivad naljad teatud kontekstis ning selle väliselt ei pruugi need töötada. Tema sõnul saab läbi huumoriprisma ja kedagi solvamata käsitleda ka selliseid teemasid nagu surm, vähihaigus ja mitmesugused õnnetused.

«Tegelikult oleme samas paadis, sõltub lihtsalt mõne naljateema käsitlusviisist, kas see on naljakas, teeb haiget või solvab,» nentis soomlane.