T, 27.10.2020

Venemaa ähvardas boikoteerida Ukraina «poliitilise võidu» tõttu järgmist Eurovisiooni

Jamala tähistamas Stockholmis Eurovisiooni võitu

FOTO: SCANPIX

Rootsis Stockholmis möödud nädalal toimunud Eurovisiooni lauluvõistluse võitis Krimmi tatarlanna Jamala oma palaga «1944», mis Vene meedia ja võimude teatel on «poliitilise sisuga ja viitab samas nüüdsele Krimmi konfliktile».

Vene võimude arvates peaks Venemaa järgmist Eurovisiooni lauluvõistlust boikoteerima, kuna Ukraina sai võidu poliitilise laulu tõttu, edastab independent.co.uk.

27-aastase Jamala pala «1944» on aeglane ballaad, mis räägib Nõukogude Liidu diktaatori Jossif Stalini ajal toimunud etnilisest puhastusest, mille käigus tuhanded krimmitatarlased saadeti Krimmist välja.

Venemaa esindajat Sergei Lazarevi ja tema pala «You Are the Only One» peeti lauluvõistluse favoriidiks. Juba enne Eurovisiooni teatas Venemaa, et Ukraina laul on liiga poliitiline, olles vastuolus lauluvõistluse reeglitega.

Ukraina lõi hääletusel Venemaad ainuüksi pealtvaatajate poolt antud häältega ning sai koos iga riigi ekspertide žürii häältega kokku 534 punkti. Teiseks tulnud Austraalia sai 511 punkti ja kolmas oli Venemaa 491 punktiga.

Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova edastas Facebookis irooniliselt, et järgmine Eurovisiooni võitja võib väga vabalt laulda Süüria konfliktist.

Ta tegi ettepaneku, et võidulaulus võiks olla inglisekeelsed read:«Assad blood, Assad worst. Give me prize, that we can host» (Assad veri, Assad vilets. Anna auhind, et saaksime olla korraldajad). Sõnumis oli viide Süüria presidendile Bashar al-Assadile.

Kuna Ukraina võitis selle aasta lauluvõistluse, on see riik 2017. aasta Eurovisiooni korraldaja. Venemaa poliitikute arvates ei ole vene lauljal järgmisel aastal asja Kiievise, kus oletatavalt võistlus korraldatakse.  

Venemaa kaitse ja julgeoleku komitee asejuht Franz Klintševitš sõnas Vene uudisteagentuurile Ria Novosti, et mitte Ukraina lauljanna Jamala ja tema pala «1944» ei võitnud Eurovisiooni, vaid «poliitikakunst».

Venemaa rahvasaadik Jelena Drapenko sõnul kukkus nende esindaja Lazarev läbi, kuna juba varem oli käivitatud Venemaa vastane infosõda ja demoniseerimine.

«Lääs teatas vahetpidamata meie lennukite õhupiiride rikumistest, meie sportlaste dopingust ja veel paljust negatiivsest, mis meisse suhtumist ja ka Eurovisiooni tulemust mõjutas,» nentis Drapenko.

Venemaa duuma väliskomisjoni juht Aleksei Puškov kirjutas Twitteris, et Eurovisiooni tulemused näitavad rahvusvahelist poliitikat ja popmuusikaga on neil vähe pistmist.

Puškovi arvates peaks Venemaa järgmisel Eurovisioonil, kui nende esindaja sinna ikka läheb, laulma «Odessa märtritest». See oli viide neile Venemaa meelsetele separatistidele, kes hukkusid 2014. aasta mais Ukraina valitsuse toetajatega tekkinud kokkupõrgetes.

Venemaa kanal Rossija 24 arvates peaks Eurovisioonil kehtestama uued hääletusreeglid, mis annavad õigemad tulemused.

Venemaa teiste meediaallikate teatel ei tohiks Eurovisiooni lauluvõistlust korraldada riik, mille eelarves on suur puudujääk, mille idaosas toimub sõjategevus ja mille pealinnas on sageli meeleavaldusi.

Ukraina seevastu on Eurovisioonist võidujoovastuses, ülistades Jamalat, kes julges krimmitatarlaste valusa teema ette võtta ja sellega võidu tuua.

Ajaloost on teada, et 1944. aasta mais küüditasid nõukogude võimu esindajad Krimmist kolme päevaga 200 000 tatarlast, kes moodustasid kolmandiku elanikkonnast. Nad viidi diktaator Jossif Stalini käsul rongidega Kesk-Aasiasse, kus paljusd neist nälja ja kurnatuse tagajärjel surid.