E, 26.10.2020

Mis sundis mongoleid 1242. aastal Ungarist põgenema?

Maal, mis kujutab mongolite sõdalasi Ida-Euroopas

FOTO: Wikipedia.org

Ungari alad olid 1241.– 1242. aastal katastroofi lävel, kuna saabunud olid mongolid, kes olid vallutanud selleks ajaks suure osa Euraasiast, kaasa arvatud Hiina ja Venemaa ning kes siis seadsid sihiks Ida-Euroopa.

Ungari ei olnud võõrvallutajate sissetungiks valmis ja 1241. aasta kevadel vallutas 130 000 mehest koosnev mongolite armee Ida-Ungari, hävitas pealinna ja sundis Ungari kuningat Béla IV põgenema Austriasse, edastab redorbit.com.

1242. aasta talvel alustasid mongolid Ungari lääneosa vallutamist, külvates surma ja õudu. Kuid siis taganesid ootamatult Venemaale ega tulnudki tagasi.

Ajaloolased murdsid sadu aastaid pead, miks mongolid Ungarist ootamatult lahkusid ja välja käidi kümneid teooriaid. Kas põhjuseks oli Tšingis-khaani poja Ögödei-khaani surm 1241. aasta detsembris? Kas idaeurooplased suutsid mongolitele vastu hakata? Need ja veel kümned teooriad ei tundunud õiged olevat.

Mongolite üllatava lahkumise Ungarist tõstatasid taas Šveitsi teadlased Ulf Büntgen ja Nicola Di Cosmo, kelle arvates ei suutnud kuivast kliimast saabunud vallutajad taluda Ida-Euroopa jahedat kliimat, vihma ja lund.

Teadlased vaatasid läbi ajaloo- ja kirikudokumendid ning uurisid 1240. aastate puuringe, saamaks oma teooriale tuge.

Nii ajalooallikate kui puuringide järgi oli Ungaris 1241/1242 talv väga karm.

Sel talvel ei langenud tmeperatuur küll väga madalale ega esinenud lumetuiske, kuid maapind jäätus. 1242. aasta kevadel jäätunud pinnas sulas, tuues kaasa üleujutused. Piirkond, mida mongolid siis vallutama tahtsid asuda, oli madalal ja seega enamjaolt üle ujutatud.

Üleujutus koos mudavoolude ja langenud puudega muutis paljud paigad läbimatuks. Samuti olid üle ujutatud rohumaad, kuid mongolite hobustel oli ellujäämiseks värsket rohtu vaja.

Mongolite armees oli igal sõduril 3 – 4 hobust, keda sõdalased vaheldumisi kasutasid rünnakute tegemisel ja uute alade vallutamisel.

Lääne-Ungaris ei olnud 1242. aasta kevadel mongolite hobustel midagi süüa ja loomad hakkasid surema.

Mongolite väejuhid otsustasid, et kuna loodusjõud on nende vastu, ei tasu neil enam edasi minna, vaid õigem ja kasulikum on tagasi pöörduda.

Wikipedia: Mongolite riik eksisteeris 13. ja 14. sajandil, olles suurim impeerium maailma ajaloos. Kuigi riigi häll asus Kesk-Aasia steppides, ulatus see lõpuks Ida-Euroopa metsadest Jaapani mereni, võttes enda alla suure osa Siberist, Kagu-Aasiast, Hindustani poolsaarest ja Lähis-Idast. Oma kõrghetkel oli impeeriumi suuruseks 24 miljonit ruutkilomeetrit ehk 16 protsenti maailma pindalast ja riigis elas üle 100 miljoni inimese.

Mongolite riik sai alguse, kui Tšingis-khaan ühendas tänapäeva Mongoolia aladel elavad mongoli ja turgi hõimud ning lasi end aastal 1206 kuulutada kõikide mongolite juhiks. Algasid sõjad, kus Tšingis-khaan ja tema järglased vallutasid palju maid.