Galerii: Tiina Tammetalu maalid Draamateatris
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maalikunstnik Tiina Tammetalu seekordse ekspositsiooni ülesehitus Eesti Draamateatris on inspireeritud teatri ja teatrimaja loogikast.
Nii nagu teatrimajas on mitmeid saale ja lavasid, kus üheaegselt mängitakse erinevaid tükke, nii pakub ka Draamateatri ilus juugendmaja oma eri korrustel paiknevate kunstiseinte ja soppidega võimaluse kunstnikule - rääkida ühe sama näituse sees ära mitu väga erinevat lugu.
Selles majas ollakse näoga publiku poole ja alati valmis suhtluseks, sest teater eksisteerib ainult koos publikuga - erinevalt paljudest tänastest kunstigaleriidest, kus paraku nokitsetakse asja iseeneses ja vaid iseenda jaoks.
Seetõttu peab Tammetalu enda kui kunstniku jaoks väga arendavaks ja vajalikuks teha aeg-ajalt sööste hermeetilistest kunstisaalidest väljaspoole, otsida uusi kontekste. Leida kohti kus on elu, kus käivad inimesed.
Ja Draamateater kahtlemata on selline elu täis koht - Elav Tempel. Tammetalu sõnul on tema jaoks väga oluline veel üks aspekt: Draamateater kui akadeemiliseim teater Eestis selle sõna kõige parimas mõttes - professionaalsuse, järjepidevuse ja traditsiooni mõistes.
Ka see aspekt - järjepidevuse ja arenguloogika esitamine ning ajaline distants leiab peegelduse Tammetalu maalinäituse ülesehituses.
Kokkuvõtteks ütleb Tammetalu, et kui vana, auväärse maja vaim on sulle juba kord endast märku andnud, sind juhtida võtnud, siis jääb kunstniku osaks mänguga lustlikult kaasa minna. Patt oleks see vöimalus kasutamata jätta.
Nii ongi näituse jaoks koostatud valik teostest aastatest 1983-2011 ja valitud on tööd, mille laad ja iseloom maja stiiliga harmoneeruks: näpuotsaga algajalugu, üksikud allesjäänud näited varsematest seeriatest, üks paariaastatagune sari ja üks täiesti uus, esmakordselt eksponeeritav seeria eelmise aasta lõpust.
Ka üks päris värske töö - autoportree - mis sai viimased pintslitõmbed selle aasta esimestel päevadel.
Alumise korruse juugendlikus garderoobi- ja kohvikuosas on väljas portreid aastatest 1984-2011. Siin on konkreetseid isikuid, kes näinud vaeva päevadepikkuse poseerimistööga ja nägusid, mis jäänud kunstniku silmamällu pärast juhuslikku hetkekohtumist.
All kohvikus on paar nömmemaastikku üksiku kadakaga, maalitud kahekümne viie aastase vahega, üks Sõrve säärest 1983, teine Läänemaalt 2008.
On üks varaseid agulimaastikke - väheseid kunstniku enda valdusesse jäänud maalidest tollastest sarjadest "Kalamaja" ja "Aguli-Veera pühapäevad" 1980ndate keskelt, 90ndate algusest.
Teise korruse jalutussaalis on eksponeeritud sari "Adam, Eva ja Angela" 2007-2008. Selles seerias tuleb kunstnik jälle - paarkümmend aastat pärast agulimaailma - tagasi linnakogemuse jäädvustamise juurde, rääkides seekord elust kesklinnas.
See on lugu öisest inimtühjast cityst, kus siis, kui inimesed magavad, ärkab tehisvalguse säras ellu paralleelmaailm oma asukate - vitriinimannekeenidega - kelle olemise hiilgusest saab osa see, kes hilja öösel linnas liikvel.
Samal korrusel on möned yksikud maalid, mis alles varastest seeriatest "Lucy pyhapäevad" 90ndate algusest ja sarjast "Mitu lugu". Ning üks kaksikportree 80ndate keskelt kahest punkgirl´ist, kes tollal olid linnamaastiku nö kohustuslikuks elemendiks.
Teise korruse jalutussaali maalidest 3-4 maali, sh kolmik "Autoportree Antibes´i naisena" on maalitud nö õppevahendi ja illustratiivse originaalnäitena juurde Tammetalu kunstipedagoogilisele artiklile " Figuratiivne maal", mis telliti kunstnikult 2008.a kogumikku "Kunsti kokaraamat".
Teise korruse kohvikus on väljas värske sari ühest lummeuinunud romantilisest suvituslinnast Soomes. See on "Lumine Loviisa" - kiired kerged etüüdid, nö töömärkmed, mis valminud viimase kahe kuu jooksul Tallinnast 100 km üle mere kirdes, Loviisas, nö käesoojenduse ja eeltööna põhjalikumale abstraktsemas laadis teosele, mis on valmimas Loviisa Linna Kunstikogu jaoks.
Sellele sarjale sekundeerivad kaks väikest paariaastatagust lõuendit lapsepõlvekodu puumajast Tartus, 1. Mai tänaval.
Kõige värskema maali - "Autoportree Loviisa-stuudios tondoformaadiga" ja Loviisa linnamaastike etüüdisarja loomist on toetanud Loviisa linn, Art Counsil of Finland, Svenska Kulturfonden ja Art Counsil of Helsinki Metropolitan Region.
Kunstnikust Tiina Tammetalu:
Sündinud 1961.
On lõpetanud 1989 Eesti Kunstiakadeemia maalikunstnikuna,
2003-2006 täiendanud end Eesti Kunstiakadeemias Interdistsiplinaarse kunsti magistriõppes.
Vabakutseline kunstnik, Eesti Kunstnike Liidu liige alates 1992 aastast.
On olnud Eesti Kunstnike Liidu Volikogu liige, aastaid Eesti Maalikunstnike Liidu juhatuses, olnud Eesti Kujundusgraafikute Liidu esimees, praegu juhatuse liige.
On tegutsenud vaheldumisi mitmes loomevallas, loonud maale ja esinenud näitustel alates 1986. aastast, loonud hulga raamatukujundusi, koostanud ja kureerinud suuremaid ja väiksemaid professionaalse kunsti ühisnäitusi, sh Eesti Maalikunstnike Liidu näitusi ja näitustesarja "Moodne Klassika", mis sajandivahetusel läbi mitme aasta Eesti erinevais paigus Eesti tippkunsti tutvustas.
Viimastel aastatel on keskendunud eelköige omaette tegutsemisele oma ateljees, maalimisele.
Peab oluliseks vahetu isikliku kogemuse väljendamist, dokumentaalsust, töötamist natuurist – olgu tegemist siis joonistamise, maali või interdistsiplinaarkunstiga.
Loometöö kõrvalt annab aastast 2002 Eesti Kunstiakadeemias figuratiivse maalikompositsiooni tunde.
Lisaks Draamateatris avanevale ekspositsioonile on hetkel võimalik vaadata Tammetalu üht maaliteost ka maakera teisel poolel: IX-l Rahvusvahelisel Akvarelli Biennaalil Mexico Citys, Alfredo Guati Rojo Akvarellimuuseumis, Mehhikos.
Kiika pildigaleriid!
Näitus avatud 11. jaanuar - 27. veebruar 2011