Leedus asuvas kunagises koonduslaagripaigas leiti käsitsi kaevatud tunnel

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Holokaustis hukkunute mälestusmärk Paneriais
Holokaustis hukkunute mälestusmärk Paneriais Foto: SCANPIX

Ameerika Ühendriikide väljaande New York Times andmetel leidsid USA arheoloogid ja kartograafid Leedus asuvast kunagisest koonduslaagripaigast käsitsi kaevatud põgenemistunneli.

Oletatavalt kaevasid seda umbes 80 juuti, kelle eesmärgiks oli koonduslaagrist põgeneda.

Ponaris (tänapäeval Paneriai) tapeti Teise maailmasõja holokaustis umbes 100 000 inimest ning seal on mitmeid massihaudu, mille olemasolu oli teada, kuid neid ei ole uuritud.

Arheoloogid kasutasid paiga uurimiseks nii radarit kui raadiolaineid ja avastasid tunneli, mis asub kuni 2,7 meetri sügavusel pinnases ja on umbes 30 meetri pikkune.

Teine arheoloogide meeskond uuris sama ala 2004. aastal lootes leida pinnases olevaid struktuure, kuid siis ei leitud. Nüüdne uuring tõi päevavalgele tunneli, mille kaudu koonduslaagrist olijad lootsid vabadusse pääseda.

«Me ei lahenda selle tunneli leidmisega ainult holokausti müsteeriumit ja põgenemislugu, vaid ka seda, kui palju siin võib veel hukkunuid ja matmispaiku olla,» teatas USA Hartfordi ülikooli arheoloog Richard Freund.

Arheoloogid avastasid lisaks tunnelile ka matmispaiga, kus võib olla umbes 7000 kremeeritud inimese tuhk ning see on Ponari 12. massimatmiskoht.

Freundil ja ta kolleegidel valmib leiust dokumentaalfilm, mis peaks USAs tele-eetrisse jõudma järgmisel aastal.

1941. – 1944. aastani viidi lähedal asuvast Vilniusest Ponarisse kümneid tuhandeid juute, kes seal hukati ning kes kohapeal maeti.

«Ponar on minu silmis holokausti «nullpunkt», sest see oli väljapool Saksamaad üks esimesi, kus natsid ja nende käsilased süstemaatiliselt mõrvasid. Ponaris hukkus 100 000 inimest, kellest umbes 70 000 olid juudid,» teatas arheoloog.

Kolme aasta jooksul tapsid seal umbes 150 natsimeelset leedukat vange, kuid 1943. aastal sai natsidele selgeks, et nõukogude Punaarmee vallutab Leedu ja nad asusid tapatalgute jälgi peitma. Nad sundisid 80 juudist vangi mahalastuid haudadest välja kaevama ja neid põletama, andes neile nimetuseks Leichenkommando ehk laibaüksus.

Juutidest vangid tegelesid sellega mitu kuud teades, et kui töö on tehtud, hävitatakse ka nemad. Nad ei andnud alla ja nende peas tekkis põgenemisplaan, mille kohaselt hakkasid nad tunnelit kaevama.

Vangid kaevasid käte ja lusikate abil tunnelit 76 päeva ning 15. aprilli 1944 öösel tegid nad põgenemiskatse, lootes jõuda lähedal asuvasse metsa.

Kuid koonduslaagri valvurid kuulsid kummalisi helisid  ja hakkasid koerte abil uurima, mis toimub. 80 põgeneda tahtnust 12 pääses vabadusse, neist 11 jäi sõjakeerises ellu, kuid ülejäänud hukkusid. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles