Pärnu võõrustab maailma ligipääsetavamat Andy Warholi näitust

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
A gallery assistant poses with 'Venus aux dollars, 1970' by Arman, estimated £16-£22,000, beside 'Dollar Signs, 1981' by Andy Warhol, estimated at £4.5-£6.5 million, (left) during the press preview of 'To The Bearer On Demand', a private collection of 21 works inspired by the US Dollar by artists including Andy Warhol at Sotheby's, London.
A gallery assistant poses with 'Venus aux dollars, 1970' by Arman, estimated £16-£22,000, beside 'Dollar Signs, 1981' by Andy Warhol, estimated at £4.5-£6.5 million, (left) during the press preview of 'To The Bearer On Demand', a private collection of 21 works inspired by the US Dollar by artists including Andy Warhol at Sotheby's, London. Foto: Anthony Devlin/PA Wire/Press Association Images

Möödunud neljapäeval Tallinna TV saates Suvemiks saatejuht Kadri Aavikuga vestelnud näituse «Andy Warhol: Elu pärast supipurki / Filmid, videokunst ja installatsioonid 1963-1986» kuraator Marian Kivila andis teada toreda fakti, et 14. juulil Pärnu Muuseumis avatav erakordne väljapanek on maailma odavaima piletiga Andy Warholi näitus — pääse sinna maksab 1-3 eurot ja see on avatud kuu aega.

Foto: AP / Scanpix

Marian Kivila meenutab, et eelmine popkunstniku näitus toimus põlvkonna jagu tagasi ja tema oli siis pisike, kui seda koos emaga külastas.

Nüüd tekkis neil koos teise kuraatori Sandra Jõgevaga mõte tuua siia Warholi filmid ja installatsioon, mis on tema loomingust vähemtuntud osa, kuid on samas tulevasi põlvkondi ja praegust olukorda enam mõjutanud — Andy Warhol oli mees, kes hakkas tegema seda, mida praegu teevad kõik — ta hakkas lindistama ja filmima kõike igapäevaelus.

«Ta võis tundide viisi pikki igavaid vestlusi salvestada ja pikki eksperimentaalseid ühekaadrifilme teha, ülekõige armastas ta aga popkultuuri kuulsusi ja Ameerika 1960. aastate glamuuri jäädvustada,» kirjeldab Marian Kivila.

1966. aastal otsustas popkunstnik Warhol, et ta enam ei maali ega tee graafikat, vaid pühendub filmile ja kõik see tema hilisem looming nüüd Pärnusse jõuabki.

«Näituse fookus on installatsioon "Hõbepilved", mille keskel pidid inimesed täiesti lapseks muutuma,» jutustab kuraator, kes igatseb ise samuti seda näha. «See on ruumi täitev hõljuvatest pilvedest koosnev kunstiteos, mille keskel on võimalik viibida ja sellega suhestuda.» 

Lisaks on Pärnu muuseumis nähtavad ka kunstniku ekraaniproovid kuulsustest — näiteks saab neli minutit Salvador Daliga tõtt vaadata, aga seal näeb ka tema telesaateid. Marian Kivila lisab: «Et mitte ainult filmifriikidele keskenduda, on interjöörikujundusena väljas ka graafilised lehed, näiteks tema supipurk ja teisi graafilisi teoseid.»

Foto: repro / Kumu

Warholi fenomen on kuraatori arvates selles, et ta on popkultuuri kõige rohkem mõjutanud selle kaudu, mida me praegu sotsiaalmeedias näeme — ta oskas elu kunstiga segada ning muutis pildistatud fotod ja salvestatud jutuajamised kunstiteosteks.

«Warholi kunst on meid 1960-1970. aastate kaudu palju mõjutanud — kas see just tänu temale selline on, nagu praegu, aga jälje on Warhol tänasesse kunsti kindlasti jätnud,» ütleb Marian Kivila. 

Vaata videot!

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles