Brunei ülikooli teadlased avastasid, et Boreno saarel elavatel nahkhiirtel ja lihasööjal taimel on teineteisest kasu.
Borneo nahkhiired kasutavad lihasööjat taime WCna
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
26. jaanuar 2011, 12:07
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nimelt kasutavad nahkhiired Nepenthes rafflesiana taimi WCdena, samas toites taime oma väljaheitega, kirjutab Discovery News.
Uurijate sõnul on see alles teine teadaolev juhtum, kus lihasööja taim ja imetaja vastastikku kasu saavad. Esimesed sellised on puu-karihiired, kes samuti kasutavad ühte lihasööjat taime tualetina.
Nii nahkhiired kui ka lihasööjad taimed on putuktoidulised.
Uuringut juhtinud bioloog Ulmar Grafe ja ta kolleegid panid Darussalami soost kinni püütud nahkhiirtele jälgimisseadmed. Nahkhiirte elu jälgimine paljastas, et nahkhiired eelistasid puhata ja magada lihasööja taime Nepenthes rafflesiana lähedal.
Taime osade keemiline analüüs näitas, et see taim saab 33,8 protsendi ulatuses oma toitained nahkhiirte väljaheidetest.
Hilisem uuring paljastas ka selle, et need taimed ei pinguta eriti, et putukaid püüda. Ka toodavad nad vähem putukaid ligi meelitavaid ja neid seedivaid aineid.
Selle asemel meelitavad nad ligi nahkhiiri, kellega tehakse koostööd. Grafe sõnul mahub lihasööjasse taime korraga oma keha kergendama kaks nahkhiirt.
Arvatakse, et nahkhiirte ja lihasööjate taimede vaheline koostöö sai alguse juhusest, kui keegi nahkhiirtest seda taime nii-öelda väetas.
«Juhuslikust kasutamisest sai regulaarne ja taim reageeris sellele, arenedes nahkhiirte jaoks veelgi külgetõmbavamaks,» selgitas uurija.