Kümneaastase põuaperioodi järel on Austraalia idaosas möllamas ülisuured üleujutused.
Veepuuduses Austraalia on endiselt üleujutuste küüsis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2010. aasta detsembris Queenslandi osariigis Bundabergi lähedalt alguse saanud, uue aasta jaanuari algul samas osariigis Brisbane ja Toowoomba linna enda alla matnud ning kuu keskpaigaks Victoria osariigi põhjaosa linnade kallale asunud üleujutused algasid tavaliste tugevate vihmadena, mis riigi troopilises põhjaosas eritähelepanu ei tõmba.
Mitmepäevaste tormide, sadadesse millimeetritesse ulatunud päevasademete ning seetõttu tõusnud veetaseme tagajärjed pälvisid aga peale kohalike tähelepanu nii kogu riigi kui välismaailma tähelepanu.
Vaid mõni kuu tagasi olid Queenslandi veehoidlate täitumustasemed umbkaudu 30%. Nüüdseks on see number kohati 160%.
Ajalooline katastroof
Käesolevat üleujutust käsitletakse kui välküleujutust (flash flooding), sest veetaseme tõus on olnud kiireim kui tavaliselt. Toowoomba linnas viibinud üleujutuste ohvrite sõnade kohaselt liikus linna poole ligikaudu kaheksa meetri kõrgune laine, mis pühkis oma teelt kõik ettejääva. Seetõttu kasutatakse toimunu kirjeldamisel fraasi „sisemaa tsunami“.
Selle piirkonna inimeste jaoks pole kohatised üleujutused midagi erilist, jõgede veetaseme muutustega ollakse harjunud. Tervete linnaosade ja isegi väiksemate linnade tervenisti vee alla mattumist polnud aga suurem osa kohalikest elu jooksul näinud. Veetase ulatus kohati ühekorruseliste elumajade katusteni, mõnest elamust paistis vee alt välja veel vaid katuse tipp.
Vee võimsusest andsid märku tänavatel lainetes hulpivad autod ja kai küljest lahti rebitud hinnalised kaatrid ning isegi ujuvrestoranid, mis mööda Brisbane jõge avamere poole triivisid.
Viimane suurem uputus oli Austraalias 1974. aastal, mil sarnaselt praegusega räsisid tulvaveed Brisbane piirkonda. Katastroofi on kirjeldatud kui üht hullemat riigi ajaloos. Käesolev on aga esialgsetel hinnangutel 1974. aastal toimunust raskemate tagajärgedega.
Probleeme rohkem kui vaid märjad vaibad
Üleujutuste tagajärjel tekkinud kaoses on paljud pered kaotanud oma kodu, elutöö või isegi lähedase. Probleeme tekib aga juurde.
Evakueeritud linnades hakkas momentaanselt levima kuritegevus. Paatidega varustatud kriminaalid üritasid tungida poodidesse ja kodudesse, et inimtühjast linnast väärtuslikke esemeid varastada.
Kõrgendatud valmisolekus veepolitsei üksused on aga paljud seesugused katsed nurjanud. Et üleujutuste ajaks on kehtestatud kuritegevuse eest topeltkaristused, ootab nii mõndagi seaduserikkujat kuni kümneaastane vabadusekaotus.
Ajal, mil kindlustamata hoonete omanikud tunnevad end üleujutuste järel abituna, ei saa ka kindlustuskatet omanud inimesed end veel kindlalt tunda. Mitmed kindlustusseltsid keelduvad kahjusid katmast, sest lepingutes on käsitletud vaid üleujutust või tormi, aga mitte välküleujutust.
Antud situatsioonis on nii Queenslandi osariigi valitsus kui Austraalia juhtorganid valmis elanike eest välja astuma ning kindlustusseltsidele survet avaldama.
Veetaseme langedes asusid paljud inimesed rinnuni vees oma kodude ümbruses kahjusid hindama, teadmata neid varistevatest ohtudest. Et tulvavesi segunes kanalisatsioonis leidunud reoveega, hakkasid vees levima bakterid.
Linnatänavatel voolavatest jõgedest võis leida eluohtlikke roomajaid, näiteks brownsnake-nimelisi mürgiseid madusid ja krokodille. Brisbanes nähti isegi haid linnatänavail ujumas.
Kannatanud pole üksi
Üleujutatud majade omanikke ja veevangi jäänud kodanikke on aitama tõtanud nii valitsus kui ümbruskonna inimesed.
Tulvavee mõjutatud inimestel on õigus taotleda valitsuselt rahalist toetust. Katastroofipiirkonnas paiknevaid täiskasvanuid toetatakse 1000 ja lapsi 450 dollariga. Queenslandi osariik aitab kahjustatud kodude omanikke omalt poolt 5000dollariliste väljamaksetega .
Valitsuste kõrval aitavad kannatanuid vabatahtlikud linnaelanikud. Varjupaikadesse tuuakse aina juurde toitu, riideid ja muud vajalikku. Vee taandumise järel tänavate mudast koristamisel on oma abikäe ulatanud piirkonna elanikud ja mujalt osariikidest kohale sõitnud sugulased, tuttavad või lihtsalt heatahtlikud abipakkujad.
Igal hommikul moodustatakse vabatahtlikest kindlates kogunemispunktides koristusbrigaadid, mis veetakse bussidega linnaosadesse puhastustöödel abistama. Tavaline vaatepilt on, et ligi kakskümmend inimest abistab pererahvast üleujutatud elumaja veest tühjendamisel ja rikutud esemete välja vedamisel. Enamik abistajatest on võhivõõrad, kes tegutsevad heast tahtest.
Meeleolu üleval hoidmiseks on paljud inimesed toonud tänavatele oma grillid, ostnud grillvorste ning saia ja pakuvad koristustöödel abistajatele kergeid eineid.
Tulevik ebaselge
Hoolimata veetaseme langemisest, pole siiani kindel, kas kõige hullem on möödas. Kirde-Austraalias jätkuvad vihmasajud, mitte aga nii tugevalt kui varem. Mitu linna on juba kogenud ujutuste tagajärgede likvideerimise järel teistkordset uputust.
Isegi kui vesi tänavailt taandub, jätkuvad Queenslandi inimeste mured nii kindlustusraha, kodude ülesehitamise, rikutud vara taastamise ja elu vanasse rütmi saamisega.
Ajal, kui Queensland hakkab tasapisi olukorrast taastuma, kordub see stsenaarium Victoria osariigis, mida juba ligikaudu nädal aega on laastanud tugevad vihmasajud.
Aegsasti on jõgede ääres paiknevate linnade ümber ehitatud paari meetri kõrgused liivast veebarjäärid. Neljale linnale on antud uputuse hoiatus. Inimesed on valmistunud evakueerima ja tuhanded inimesed on tulvavee tõttu muust maailmast eraldatud.
Põuane ja päikseline Austraalia on muutunud märjaks katastroofipiirkonnaks. Kümneaastasest veepuudusest on saanud massiivne veeuputus. Meteoroloogide sõnade kohaselt võivad vihmased ilmad riigi Idarannikul jätkuda lausa aprillini, mis võib tähendada uusi üleujutusi.