K, 21.10.2020

Reisiivelduse puhul arvab aju, et tegemist on mürgitusega

FOTO: SCANPIX

Ameeriklasest neuroteadlase Dean Burnetti sõnul on inimajus mitmeid muigamapanevaid puudusi, millest üks on reisiiveldus, mille puhul aju arvab, et organism on mürgitatud.

Burnett on kirjutanud raamatu «The Idiot Brain», milles võtab kokku aju «kompleksid», edastab Yle.

Burnetti sõnul mängib ajus tähtsat rolli talamus, mis on vaheajus asuv paariline närvirakkude kogum. Talamus saadab signaale suurajukoorele, reguleerib und, ärkvelolekut ja liikumist.

Kui inimene on mõnes sõidukis ja tal tekib iiveldus, siis on see märk, et aju saab vastuolulisi signaale. Lihased ja silmad näitavad, et inimene on paigal, kuid tasakaaluaisting ütleb, et liigutakse.

«Liikudes teevad lihased tavaliselt tööd ja silmad näitavad liikumissuunda. Lisaks löövad kaasa sisekõrvas asuvad liikumis- ja asendiretseptorid,» teatas Burnett.

Neuroteadlase sõnul on need retseptorid «väikesed torud, mis on vedelikku täis ning liikudes liigub ka neis olev vedelik».

«Nende abil teame, kuhu läheme, oleme peapeal või liigume kiiresti, sest torudes olev vedelik allub füüsikaseadustele,» selgitas teadlane.

Kui inimene istub liikuvas autos, siis muutub olukord aju jaoks keerulisemaks. Lihased on enamjaolt puhkeolekus ja silmad jälgivad maastiku muutumist, samas liigutakse kiiresti edasi. Auto liikumist tajuvad sisekõrvas asuvad retseptorid.

Burnetti sõnul tekib reisiiveldus sellest, et aju saab vastuolulist infot kehas toimuvast ja on valmistusmas selleks, et tekib mürgitus.

Aju reageerib ebatavalisele olukorrale, andes kehale käsu mürk organismist võimalikult kiiresti eemaldada. Selle tõttu tekib iiveldus ja vajadus oksendada.

«Kui aju on segaduses ja ei tea, mis toimub, siis langetab igaks juhuks otsuse, et kehas on mürk ja sellest tuleb lahti saada,» lisas teadlane.

Burnetti sõnul aitab iiveldust vähendada see, kui autosõidu ajal kesksendutakse aknast välja vaatamisele, kuna mööduva vaatamine tasakaalustab ajus toimuvat.

«Kui aju saab silmade kaudu signaali, et maastik vahetub, siis käivitub protsess, mille abil väeneb iiveldustunne. Reisija olukorra võib muuta halvemaks, kui sõidu ajal loetakse raamatu ja vahepeal vaadatakse aknast välja, sest siis saab aju jälle vastuolulisi signaale,» nentis Burnett.

Seni ei ole teada, miks vaid osadel inimestel tekib reisiiveldus, kuid Burnetti arvates on selle põhjuseks aju ehitus, mis igal inimesel on väikeste nüanssidega. Kuid selle taga võib olla ka asjaolu, et kui sõidetakse ja reisitakse palju, siis aju harjub vastuolulise info tõlgendamisega ja iiveldustunne väheneb.