Surm on osa elust, kuid teadlaste sõnul ei sure inimene siis, kui süda lakkab löömast, vaid ta on veel mõnda aega teadvuse juures.
Uuring näitas, et pärast südame seiskumist on inimene veel mõnda aega teadvuse juures
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
15. august 2016, 12:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ühendkuningriigi Southamptoni ülikoolis tehti 2000 inimesega uuring, mis näitas, et pärast ametlikku surnuks tunnistamist ajutöö jätkub ja inimene võib kogeda kehast lahkumist, edastab news.com.au.
Varem arvati, et kui süda enam ei pumpa kehas verd ja inimene on surnud, siis 30 sekundit pärast südame seiskumist lakkab ka ajutöö ning teadvus kaob samal ajal.
Briti uurijate sõnul on neil andmeid, et pärast südametöö lakkamist on inimaju ja meel teadvusel veel umbes kolm minutit.
«Surm ei saabu kohe, vaid see on pikem tagasipööramatu protsess kas pärast rasket haigust või õnnetust, mille tõttu seiskuvad süda, kopsud ja aju,» teatas uuringut juhtinud Sam Parnia.
Ta lisas, et kui süda üritatakse pärast seiskumist uuesti tööle saada, kuid kui see ei õnnestu, siis saab öelda, et inimene on surnud, kuid ajusurm saabub hiljem.
Uuring 2060 Austria, USA ja Briti patsiendiga, kellel oli südame seiskumine näitas, et 40 protsendil patsientidest oli pärast kliiniliselt surnuks tunnistamist mingi teadvus.
«Kliinilisest surmast välja toodutel oli surnuna ajutegevus ja teadvus, kuid neil tekkis sellest välja tulemise järel mälukaotus, kas siis ajukahjustuse või ravimite tõttu,» lisas Parnia.
Kaks protsenti uuritud patsientidest kogesid pärast südame seiskumist kehast väljasoleku tunnet ja nad olid ümbrusest teadlikud.
Pooled uuritutest vastasid, et sellises olukorras ei olnud neis rahulikku teadlikkust, vaid hirmutunne.
Parnia teatel said nad kehavälise kogemuse kinnituse 57-aastase mehega. Tal tekkis südame seiskumine ja ta oli lühiajaliselt surnud, samas oli ta teadvusel ja suutis hiljem kirjeldada detailse täpsusega, mis tema ümber toimus.
«Selle mehe juhtumil saime kinnituse, et kolme minuti jooksul, mil tal puudus südametöö, oli ta teadvuse juures. See on erakordne, sest senistel andmetel lakkab ajutöö 20 – 30 sekundit pärast südame seiskumist ega taastu enne, kui süda on tööle hakanud. Selle juhtumi puhul on meil nägemismälu pilt, mis kinnitab teadvelolekut,» teatas teadlane.