Miks inimesed pidutsevad?

Evolutsioonipsühholoogide sõnul on gruppidesse kogunemine ja rütmiliselt liikumine pärit meie kaugetelt esivanematelt, sest grupis olek aitas ellu jääda ja informatsooni vahetada, edastab Daily Mail.

Need, kellele meeldis koguneda ja grupis olla, said sellest mitmel viisil kasu. Tänapäevainimeste pidutsemine on osa fenomenist, mida tuntakse kui kollektiivne pulbitsemine. Pidutejatel tekib eufooriaseisund, mis koosolijate seas on «nakkav».

Pidutsemisel on iidsed juured. Seda näitas 2006. aastal tehtud uuring, et meie kauged esivanemad tantsisid partneri leidmise, järglaste saamise ja hõimu edasikestmise eesmärgil.

«Varased inimesed kasutasid tantsu partneri leidmiseks, seda tehti juba 1,5 miljonit aastat tagasi,» teatas Briti Readingi ülikooli arheoloog Steven Mithen.

Prantsuse sotsioloogi Émile Durkheimi teatel saavad inimesed koos olles ja suheldes energialaengu.

«Inimeste koos olles ja pidutsedes tekib eriline õhustik, milles energia on kõrgel. Selles energias olles tuntakse end osana kogukonnast ja lähedust teistega,» selgitas Montreali ülikooli teadlane Paul Carls.

Kui iidsetel inimestel olid šamaanid, kes lõkke ümber tantsimise ajal trummi lõid, siis tänapäeval on «šamaanideks» DJ´d.

Inimesed kogunevad pidutsema ööklubidesse, baaridesse ja vabaõhusündmustele, kus nad saavad tantsida ja lõbutseda lemmikmeloodiate saatel ja kus neil võib tekkida eufooria.

Teadlaste sõnul kogevad samasugust eufooriat erinevate religioonide esindajad oma rituaale läbi viies, nii lauldes kui tantsides.

Teadlased tegid katse tantsinud meestega vanuses 19 – 35 eluaastat ning uuring näitas, et on olemas liigutused, mis eristavad head tantsijat halvast.

Headeks tantsijateks osutusid need, kes tegid oma keha ja kaelaga erinevaid liigutusi. Hea tantsija märkideks olid veel rannete,  vasaku õla ja parema põlvega tehtavad liigutused.

Teadlaste teatel viitavad teatud tantsuliigutused mehe heale tervisele, jõule ja viljakusele ning selle tõttu on need mehed naiste silmis atraktiivsed.

Skaala teises otsas on vähem atraktiivsed mehed, kes ei teinud oma kehaga kuigipalju liigutusi, hoides käsi keha ligidal.

«Tantsuliigutustes on suhtlusaspekt, kuid samas on see meie instinktiivne seisund, mis pärineb inimkonna algusaegadest. Rütmi järgmine ja selle järgi liikumine on suhtlemine,» selgitasid teadlased.

Uurijate sõnul näitas DNA-uuring, et headel tantsijatel on olemas geenid, mis aitavad samas olla head suhtlejad. Tantsu armastavatel inimestel on organismis rohkem serotoniini, hormooni, mida seostatakse meeleoludega, ka kõrgenenud meeleoluga.  

Tantsimine oli nii varasemal ajal kui on tänapäeval seotud kehalise tegevuse, seikluse, koordinatsiooni ja isikliku arenguga.