Pildid ja video: helikopterid ei tohi lennata üle maailma «kõige kallima augu» (1)

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Venemaal Ida-Siberis Sahha Vabariigis asub Miri teemandikaevandus, mis aerofotodelt paistab nagu suur auk.

Caters News teatel ei tohi helikopterid ja lennukid sellest üle lennata, kuna võivad sattuda tuulekeerisesse, mis neid maailma «kõige kallimasse auku» võivad vedada.

Ümara kujuga teemandikaevanduse teemantide koguhind võib olla umbes 15 miljardit eurot, selle sees on juba leitud teemandid kui ka veel seal olla võivad teemandid.

Miri teemantikaevandus, mille sügavus on 525 meetrit ja diameeter 1200 meetrit, aitas Nõukogude Liidul Teise maailmasõja järgselt taastuda ja sotsialistlikuks superriigiks saada.

Nõukogude geoloogid leidsid 1955. aastal Ida-Siberist kimberliiti, tegemist on kivimiga, milles suure tõenäosusega on teemante. Kimberliit esineb triipudena, ulatudes umbes kahe kilomeetri sügavusele.

Kaks aastat pärast kimberliidi leidmist, 1957. aastal asutati kaevandus, mis on seni töös ja selle kõrvalekerkis kaevanduslinn Mirnõi. Kõige enam kaevandati teemante 1960. aastatel, saades aastas neid vääriskive umbes 2000 kilogrammi.

Mida sügavamale jõuti, seda vähem teemante esines ning selle tõttu suleti avakaevandus 2001. aastal, küll aga jätkatakse seal kimberliiditriipude tunnelites teemantide otsimisega.

Miri kaevandusest leitud suurim teemant kaalub 68 grammi ja kannab nime «Nõukogude Liidu kommunistliku partei 26. kongress».

Miri kaevanduse kohal on õhuruum suletud, kuna õhuvoolud ja temperatuurikõikumised on seal ettearvamatud, mille tõttu helikopterid ja lennukid võivad alla kukkuda.

Miri teemandikaevandus kuulub Vene firmale Alrosa, mis toodab kogu maailma teemantidest neljandiku. Sellele firmale kuuluvad veel mitmed kaevandused Venemaal ja teistes riikides.

Väidetavalt otsib Venemaa arhitektuuribüroo AB Ellis rahastajaid, et katta Miri karjäär klaaskupliga ja rajada sinna kunstliku kliimaga ökolinn, kuhu mahub elama 100 000 inimest. 

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles