„Mee hind“ ei räägi ainult mesilastest

Tea Raidsalu
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Endine ugalalane Ott Aardam lavastab Ugalas omakirjutatud loo "Mee hind", milles arutletakse elulistel-olulistel teemadel: kuidas olla õnnelik, kuidas jõuda teise inimeseni ja tunda ära armastus.
Endine ugalalane Ott Aardam lavastab Ugalas omakirjutatud loo "Mee hind", milles arutletakse elulistel-olulistel teemadel: kuidas olla õnnelik, kuidas jõuda teise inimeseni ja tunda ära armastus. Foto: Elmo Riig / Sakala

Ott Aardami Ugalale kirjutatud lavaloos „Mee hind“ on laval on mitmes rollis neli meesnäitlejat: Tanel Ingi, Meelis Rämmeld, Aarne Soro ja Martin Mill. Lavastus sündis ühisel jõul, arutluste, improvisatsioonide ja stseenide lahtimängimise teel.

 „Mee hind“ ei kõnele ainult mesilaste magusast või töökast elust. Mesitaru ja mesilaste tegemised on Aardamil justkui sümboliks, mille kaudu avada inimese mõttemaailma. Arutletakse rahu ja rahutuse üle, mõtiskletakse, mis on elus oluline ja kuidas olla õnnelik, kuidas jõuda teise inimeseni ja tunda ära armastus.

Korjemesilased teevad oma elu jooksul kõigest 1/12 supilusikatäit mett, aga mida on inimesel mõttekas korjata? Oma igapäevasele korjele suunduvad ka inimesed oma pesadest, aga mida nad koju toovad?

Ja kui kaua see, mida nad toovad, säilib? Väidetavalt on mesi ainus toit, mis kunagi ei rikne, isegi Egiptuse hauakambritest on leitud söödavat mett. Ometi ei ole lugu sugugi nii tõsine - maailma mesitaru sees ja sellest väljaspool vaadatakse läbi vabastava huumori.

Autor ja lavastaja Ott Aardam. Kujunduse mõtles välja kunstnik Kaarel Eelma ja muusikaliselt kujundas Tartu Uuest Teatrist ja ansamblist Genialistid tuntud Ivar Põllu.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles