Valedetektori test on parim viis poliitikul tõestada oma ausust?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
6. veebruarist 2011 alustas Reporteris valimiseelne rubriik Valedetektor, kus polügraafitestis annavad vastuseid Riigikokku kandideerivad poliitikud.
Riigikogusse kandideerijad läbivad valedetektori testid. See on Eesti poliitilises kultuuris üsna ootamatu pretsedent.
Testi läbivad mitmed riigikogusse kandideerijad. Teiste seas Eesti riigi endine luurekordinaator Eerik-Niiles Kross, Reformierakondlasest riigikogulane Igor Gräzin, Keskerakonna poliitik Evelyn Sepp ning laulu-ja filmimees Artur Talvik.
Küsimused, mida neile esitatakse on seinast seina.
Näiteks paar Eerik-Niiles Krossile esitatud küsimust:
Kas teie meelest on realistlik kõiki erakonna valimislubadusi ellu viia?
Kross: Ei.
Kas te olete viimase aasta jooksul tarvitanud narkootikume rohkem, kui kahel korral kanepit?
Kross: Ei.
Mõned Evelyn Sepale esitatud küsimused:
Kas keegi teie erakonnast on andnud või vastu võtnud altkäemaksu?
Sepp: Ei.
Kas olete tarbinud narkootikume?
Sepp: Ei.
Igor Gräzinile esitatud küsimused:
Kas te teate, kas Arti Arakale lubati midagi vastu tema kahe miljonilise annetuse eest?
Gräzin: Ei.
Kas te olete andnud või vastu võtnud altkäemaksu?
Gräsin: Ei.
Üks filmimees Artur Talvikule esitatud küsimustest:
Kas teie meelest on realistlik kõiki teie erakonna valimislubadusi lähiajal ellu viia?
Talvik: Ei.
Peale eeltoodud inimeste on valedetektori alla tulekul veel teisigi riigikogusse kandideerijaid. Pärast testi annab igaüks Reporterile ka intervjuu.
Testil kasutatakse diagnostilist seadet - polügraafi. Sellega testimise eesmäriks on tuvastada testitava ütluste tõesust.
Mõõdetakse selliseid füsioloogilisi näitajaid nagu vererõhk, pulss ja naha reaktsioonid. Hingamise sügavus, sagedus ja motoorika.
Saadud andmed digitaliseeritakse ja töödeldakse arvutiprogrammi abil. Kogutud andmete abil selgitatakse välja vastused, mille puhul testitav ei ole rääkinud tõtt.
Miks aga paljud testitavad üldse tulid valedetektori alla? Miks nõustuti nii ootamatu ja avantüristliku ettepanekuga?
Igor Gräzin: Mul on väga hea meel, et lõpuks saan ma ka teaduslikult tõestada, et olen aus inimene. Minu jaoks on see valededektori asi üleüldiselt ka väga huvitav.
Mitmed valedetektori kasutamise ajad on Reporteril veel vabad.
Keda Sina sooviksid, meie tuntud poliitikutest, valedetektori all näha?