Pimedate Ööde filmifestival avalikustas Debüütfilmide võistlusprogrammi

PÖFF i avamine, Red Carpet Tiina Lokk

FOTO: Erlend Štaub

20. Pimedate Ööde filmifestival avalikustas esimese oma kahest rahvusvahelisest võistlusprogrammist ehk Debüütfilmide võistlusprogrammi. Eesmärgiga avastada ja toetada uusi talente, on festival valinud programmi 13 filmi, kõik maailma- või rahvusvahelised esilinastused.

Festivali direktor Tiina Lokk kommenteeris tänavust programmi järgmiselt: «Olime pärast eelmisel aastal alustatud uue programmi rahvusvahelist edu küllaltki enesekindlad, sest saime palju positiivset tagasisidet nii filmitööstuselt, festivali külastanud filmitegijatelt kui ka publikult. Enamik filme võitis Eesti publiku südamed ja leidis tee edasi teistele maailma festivalidele. Näiteks suundus siin kõik seansid välja müünud India film «Arrrmastus» (režissöör Sudhanshu Saria) pärast maailmaesilinastust PÖFFil siit edasi 50 filmifestivalile üle maailma, sh mainekale Ameerika festivalile SXSW.»

«Ka tänavu on festivali eesmärk leida filmitegijaid, keda iseloomustab originaalne kinematograafiline visioon ning julgus katsetada, aeg-ajalt ka eksida. Debüütfilmid ei pea olema sisuliselt ja tehniliselt täiesti veatud, kuid need peavad haarama vaatajaid huvitavate lugudega ning tekitama soovi kindlasti näha ka selle režissööri järgmist filmi. Nii on meil tänavu väga põnev ja žanriliselt mullusest veelgi mitmekesisem filmivalik, mis ulatub klassikalisest draamast kuni ulme, krimipõnevike ja minu isiklikuks suureks üllatuseks isegi märulini.»

Debüütfilmide võistlusprogrammi filmide piletid lähevad müüki reedel, 14. oktoobril.

Filmid: 

“Caina” 

Caina, 2016, Itaalia

Režissöör-stsenarist Stefano Amatucci

Maailmaesilinastus

Režissöör Stefano Amatucci on “Cainast” varem teinud teatriversiooni ning teatri mõju on tema kirglikus filmis ka stiililiselt pidevalt tunda. Oma filmis peegeldab ta Euroopa pagulaskriisi, kuid loob paralleelse maailma, omamoodi moraalse düstoopia ühes Itaalia rannikulinnakeses, kus uhutakse igapäevaselt rannale tuhandete pagulaste laipu. Kohalik omavalitsus muretseb peamiselt selle pärast, et laibad turiste ja kohalikke ei häiriks ning laipade ümber on kujunenud omamoodi apaatne tööstus. Nimitegelane, elus kalestunud Caina, on selle masinavärgi aktiivne osaline, sest tema ülesanne on rannad laipadest puhtana hoida, mõistagi tasu eest. Peagi tekib tal aga moraalne konflikt oma uue moslemist abilisega, kes üritab juhtida tähelepanu selle süsteemi ebahumaansusele.

“Duett”

Duet, 2016, Iraan

Režissöör Navid Danesh

Maailmaesilinastus

Iraani lavastaja-stsenarist Navid Danesh, kes on õppinud filmi selliste iraani kino legendide nagu Abbas Kiarostami ja Asghar Farahdi töötubades, uurib oma debüüdis ühe lahkuläinud paari taaskohtumisest põhjustatud segadusi. Sepideh ja Hamed on mõlemad juba uues suhtes, kuid kohtumine raamatupoes pärast aastatepikkust pausi avab mõlema jaoks lõpetamata tunnete laeka ning põhjustab segadust ka nende uutes partnerites. Danesh kasutab oskuslikult ära tavalisi keskkondi nagu poed, kontorid, kodud, ehitusplatsid ja loodus luues nende ruumide ebatavapärase kasutamise läbi karakterite hingeelule vihjavaid metafoore.

“Kodu on siin”

Home is here, 2016, Austria

Režissöör Tereza Kotyk

Maailmaesilinastus

Lavastaja-stsenarist Tereza Kotyk, kes varasemalt töötanud kunstikuraatorina, näitab muljetavaldavat oskust kasutada koduseid ja linnaruumi keskkondi ning väikesi isiklikke meeneid nagu fotoalbumid või metsast korjatud linnusuled, selleks et uurida oma karakterite tundeelu ning sissetungimist kellegi teise omasse. Hannah, Viinis elava immigrandi tütar, avastab ühel päeval sissepääsu tundmatusse häärberisse, kus ta hakkab regulaarselt salaja käima, uurides selle omaniku, eduka ärimehe Maxi teadmata mehe elu läbi tema isiklike asjade. Meile esitatakse lugu läbi kahe inimese perspektiivi: teismeline tüdruk, kelles kasvab päev-päevalt soov enda kohalolust märku anda, ja mees, kes on oma elus välistanud emotsionaalsed kokkupuuted ning asendanud need materiaalsete väärtustega.

“Mees binokliga”

Antardrishti, 2016, India

Režissöör Rima Das

Rahvusvaheline esilinastus

Väikeses Kirde-India külakeses üles kasvanud lavastaja-stsenarist Rima Das on seni lavastanud lühi- ja dokumentaalfilme. Tema debüütfilmi keskmes on idüllilises külas elav vanem mees, endine geograafiaõpetaja, kes kogub ajalehti ning saadab oma päevi mööda elu üle mõtiskledes ning oma tütarde ja pojanaiste elusid korraldades. Kui talle külla tulnud poeg kingib mehele binokli, mida too ümbritseva jälgimiseks aktiivselt kasutama hakkab, muutuvad mehe mälestused ühtäkki selgemaks ning kibedamaks.

“Paris la Blanche”

Paris La Blanche, 2016, Prantsusmaa

Režissöör Lidia Terki

Rahvusvaheline esilinastus

Alžeerlanna Rekia otsustab 70-aastaselt minna Prantsusmaale oma abikaasat Nouri otsima.  Naine peab ületama erinevaid vaimseid ja füüsilisi raskusi, et leida anonüümsest suurlinnast meest, kes 40 aastat tagasi siia tööle tuli ja perele küll raha saatis, kuid enam kunagi koju tagasi ei tulnud. Varem dokumentaalfilme lavastanud Lidia Terki tõestab oma oskust luua ka mängufilmis edukalt lugu, kus karaktereid jälgides ja nende kohta üha uut infot teada saades kasvab pidevalt emotsionaalne pinge ning ootusärevus tegelaste edasise saatuse kohta.

“Prussakas”

El fumigador, 2016, Tšiili

Režissöörid Francisco Hevia, Vinko Tomicic

Rahvusvaheline esilinastus

Kolmekümnendates aastates olev introvertne ja väeti kehaehitusega Guido, kes elab koos emaga ja töötab ülimalt maskuliinsete töökaaslastega väikeses prussakatõrjefirmas, näib kulgevat läbi elu võrdlemisi osavõtmatu passiivsusega. Ootamatu armuafäär, millesse ta satub, mõjub värske tuulena, tuues tema ellu senisest rohkem sooje tundeid ja empaatiat, ent tõstatab siiski küsimuse, kas välistest mõjuritest piisab, et lükata üks inimene elus täiesti uuele teele. Režissööriduo Francisco Hevia ja Vinko Tomicic on oma filmis suutnud väga mõjusalt luua vaikselt kasvava rõhuva ja groteskse atmosfääri; film võitis Santiago filmifestivalil juba Parima Tšiili filmi auhinna.

“Pulmatants”

Kasap Havas, 2016, Türgi

Režissöör Çiğdem Sezgin

Rahvusvaheline esilinastus

Lavastaja-stsenarist Çiğdem Sezgin, kel selja taga edukas karjäär televisioonis, uurib selles tugeva lavastajakäega karakterdraamas kaasaegse Türgi ühiskonna soorolle, suhteid ja abielu. Vanad, sugulussuhteid väärtustavad traditsioonid põrkuvad moodsamate, linnades vaikselt muutuvate suhtemustritega, ent üks on jäänud muutumatuks: naiste olukord on alati keerulisem kui meestel. 40ndates Leyla, kes on juba ületanud vanusepiiri, mil vallalisestaatus on veel sotsiaalselt aktsepteeritav, saab seda seaduspära valusalt tunda, kui armub endast pea 20 aastat nooremasse Ahmeti.

“Punane kapten”

Červený kapitán, 2016, Tšehhi, Poola, Slovakkia

Režissöör Michal Kollár

Rahvusvaheline esilinastus

Produtsendina juba rahvusvaheliselt tunnustatud Michal Kollári (“Punane ämblik”) esimene lavastajatöö on julge ja jõuline krimipõnevik, milles löövad kaasa Slovakkia, Poola ja Tšehhi tippnäitlejad; peaosas on legendaarse näitleja ja lavastaja, möödunud aastal PÖFFi žüriis olnud Jerzy Stuhri poeg Maciej. Filmi lugu hargneb 1992. aastal Prahas, segasel ajal, mil Nõukogude Liit on lagunenud, ent riigis on veel viimast aastat võimul kommunistid. Detektiiv Richard Kraus ei suuda mööda vaadata faktidest, mis viitavad, et äsja leitud laiba mõrvamotiividel on kaugele võimuladvikusse ulatuvad poliitilised tagamaad. Nii satub ta mängima ohtlikku mängu tundmatute vastastega.

“Püha rattur”

Reza a Lenda, 2016, Brasiilia

Režissöör Homero Olivetto

Rahvusvaheline esilinastus

Varjamatult mõjutatud 1960ndate B-filmidest, “Mad Maxist”, Roberto Rodrigueze filmidest, Aljenadro Jodorowsky “El Topost” ja murest inimeste põhjustatud kliimamuutuste pärast, on režissöör Homero Olivetto loonud kaasahaarava ja stiliseeritud märulidraama, milles segab julgelt psühheedelseid ja müstilisi elemente religioossete sümbolite ja kaasaegse popmuusikaga. Brasiilia kõrbetes põrkuvad plahvatuslikult mootorratturite gängi ja kohaliku gängsterijõugu huvid, kui esimesed röövivad viimastele kuuluva püha neitsi kuju, et selle abil piirkonnas taas vihma esile kutsuda.

“Rändur”

Le Voyageur, 2016, Liibanon, Prantsusmaa

Režissöör Hadi Ghandour

Maailmaesilinastus

Hadi Ghandour, kes on oma karjääri jooksul lavastanud terve dokumentaalfilmide seeria ameeriklastest, on oma debüütfilmi lavastaja ja stsenaristina loonud aga komöödia ja draama žanre osavalt miksiva loo ühe täiskasvanud mehe “suureks saamisest”. Adnan on õnnelikus abielus ja töötab reisikonsultandina väikeses Liibanoni linnas, kuid vaatamata oma andele maalida inimestele ilusaid pilte neid ees ootavatest reisidest, ei ole ta ise veel kunagi kodumaalt jalga välja saanud. Ootamatult süllekukkunud reis Pariisi ja sealne kultuurišokk, muuhulgas ka armumine ühte oma kaugesse, prantslaslikult üles kasvanud ja kohalikku eliiti sulandunud sugulasse, paiskab mehe aga sügavasse identiteedikriisi.

“Sofitška”

Софичка, 2016, Venemaa

Režissöör Kira Kovalenka

Maailmaesilinastus

Kira Kovalenka poeetiline debüütfilm on portree Abhaasia väikekülast pärit naisest Sofitškast kahel murrangulisel eluetapil tema elus, taustaks Teine maailmasõda ja stalinistlikud repressioonid. Filmi unikaalne stiil eirab aja ja ruumi loogikat ning laseb vanaks elanud Sofitškal jälgida enda minevikku ja vastupidi: kommenteerida noorel naisel enda saatust tulevikus, mõtiskledes mälestuste, langetatud valikute ja saatuse üle.

“Valge kuningas”

The White King, 2016, Suurbritannia

Režissöörid Alex Helfrecht ja Jörg Tittel

Rahvusvaheline esilinastus

Ungari kirjaniku György Dragomán samanimelisel romaanil põhineva ulmefilmi tegevus toimub düstoopilises tulevikuühiskonnas, kus väärtustatakse põllutöid ja rasket tööd ning ei põlata kodanike distsiplineerimisel ära vägivalda. Tegu näib olevat ühiskonnaga, mis on vastureaktsioon meie tänapäevasele tehnoloogiast läbi imbunud maailmakorraldusele; see asjaolu lisab filmile palju kõhedust tekitavaid äratundmismomente. Alex Helfrechti ja Jörg Titteli teoses on debüütfilmi kohta ebaharilikult palju tuntud kvaliteetnäitlejaid – Jonathan Pierce, Agyness Deyn, Greta Scacchi –, kes pakuvad meile liigutava loo dissidentide perekonnast, tegelaskujudest, kes toimivad, nagu heas ulmefilmis ikka, kahel tasandil: ühest küljest indiviididena, teisest aga esindades sümboolselt inimesest suuremaid nähtusi ehk vabaduse, vaba tahte ja julguse aateid.

“Õrn hingetõmme”

Suave el aliento, 2015, Colombia

Režissöör Augusto Sandino

Rahvusvaheline esilinastus

Režissöör-stsenarist Augusto Sandino, kes varem produtseerinud paljudel suurfestivalidel nagu Berlinale ja Busan näidatud lühifilme, on loonud elava portree ühest perekonnast Bogotas, Colombias. Uurides eri generatsioonide käekäiku ilma range struktuurita, on ta loonud lüüriliselt kulgeva jutustuse, mis avab meile tegelaste hingeelu koos nendes peituvate rõõmude, ihade, igatsuste, vabadusjanu ja tunnustusvajadusega. Sealjuures näitab Sandino üles suurepärast oskust siduda poeetilisi kujundeid ühtviisi nii koomilistesse kui ka melanhoolsetesse episoodidesse.

PÖFFi Põhivõistlusprogrammi filmid avalikustatakse 18. oktoobril.

Terve PÖFFi programm avalikustatakse 4. novembril.

20. Pimedate Ööde filmifestival toimub 11.-27. novembril.