Kui kuum võib olla «põrgus»?
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
14. oktoober 2016, 15:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõik teavad ütlust «kuum nagu põrgus», kuid kui kuum seal tegelikult olla võib, kui põrgu oleks Maa sees olemas?
Enamik religioone kirjeldab põrgut kui sügaval maa sees olevat kuuma paika, kus lõõmab põrgutuli, millesse patused hinged heidetakse, edastab Live Science.
Teadlased ei tea, kui kuum võib meie planeedi sees olla, kuid oletatakse, et 5000 – 6000 kraadi, mis on piisavalt kuum, et metallid sulaksid. Maa keskel oleva tuuma temperatuur võib olla 7500 kraadi, kuid see ei sula, sest seda mõjutab meie planeedi konstantne kaal ja surve.
Põrgulikud olud on näiteks ka Päikese väliskihis ehk fotosfääris, kus temperatuur ulatub 5500 kraadini, kuid «põrgulikuks» saab pidada ka USA Yellowstone´i rahvuspargi geisreid, kus temperatuur on 62 kraadi. Kuid see ei ole võrreldav Jupiteriga, mille tuuma temperatuur on 24 000 kraadi.
Miks Maa sees on nii kuum? See tekib kahe nähtuse tõttu: esiteks lagunevad radioaktiivsed ained, mis tekitavad kuumust ning teiseks on seal meie planeedi tekkeaja jäänukkuumus.
Noor Maa oli väga kuum planeet, mis järkjärgult jahenes, kuid osa kuumusest säilis planeedi sees, kui ümber tekkis jahtunud kivimikiht.
Maast kiirgab 46 teravatti energiat nii radioaktiivsetest ainetest kui jäänukkuumusest. Võrdluseks: 2008. aastal tarbis inimkond 16,5 teravatti energiat.
Teadlased loodavad 2025. aastaks teha kindlaks, kui palju on Maa sees energiat alles. Teadlaste hinnangul muutub Maa, kui kogu kuumus kaob, samasuguseks «surnuks» nagu on Kuu.
Seega võib Maa kunagi muutuda «jahedaks põrguks».