Egiptuse Suurest püramiidist leiti kaks senitundmatut tühimikku

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Giza Suur püramiid
Giza Suur püramiid Foto: SCANPIX

Egiptuses Giza platool asuvat Suurt püramiidi uuriva rahvusvahelise teadlastemeeskonna sõnul leidsid nad sellest erinevate uuringute abil kaks seni mitte teada olnud tühimikku, mis viitavad, et 4500 aastat tagasi rajatud püramiid peidab endas veel saladusi.

Sellise teate edastasid projekti Scan Pyramids esindajad, kes kasutavad tänapäeva tipptehnoloogiat uurimaks püramiide, mille seas on Giza püramiid, viltune püramiid ja Dahshuri Punane püramiid, edastab seeker.com.

Uuringu taga on Egiptuse Kairo ülikool koos  Prantsusmaal Pariisis asuva mittetulunudusorganisatsiooniga, mis tegeleb maailmapärandiga. Püramiidiprojektis kasutatakse eelkõige kolme innovatiivset tehnikat, elementaarosakestel müonitel põhinevat, termograafiat ja 3D simulatsiooni.

Nüüdses uuringus leiti püramiidi kirdeosas 103 meetri kõrgusel senitundmatu tühi koht, mis oletatavalt on haua- või varakamber, põhjaosas aga tühimik, mis võib olla käik.

«Tegemist võib olla käiguga, mis oletatavalt suundub püramiidi tipu poole,» teatas Pariisi instituudi esindaja Mehdi Tayoubi.

Ta lisas, et kahe leitud tühimiku vahel ei ole veel ühendust leitud.

Giza Suure püramiidi lasi ehitada vaarao Cheops, keda tunatkse ka Khufu nime all. Tegemist on sealsest kolmest püramiidist suurimaga, olles samas antiikaaja säilinud maailmaime.

2015. aasta detsembris tehtud termaaluuring, mille viis läbi prantslasest infrapunaspetsialist Jean-Claude Barré, näitas et, monumendi põhjaosas võib olla senitundmatu käik, mille ülaosas on kivid paigutatud V-kujuliselt, kuna see takistab varisemist.

Veel tehti müonide uuring, mis näitas ära püramiidi paksemad ja õhemad kohad.

«Nii nagu inimkehale saab teha röntgenuuringu, saab müonide abil uurida ehitisi. Need elementaarosakesed on 200 korda raskemad kui elektronid ning liiguvad läbi tihkete ja tahkete struktuuride nagu seda on ehitised ja mäed,» selgitasid teadlased.

Müonide liikumisest tehti video, mida analüüsisid Jaapani Nagoya ülikooli teadlased ja see näitas, et kuna suur osa müoneid liikus voona, siis viitab see käigulaadsele avausele ja veel ühele tühimikule. 

Teadlaste sõnul tuleb otsida anomaaliaid, sest just need viitavad käikudele, koridoridele ja ruumidele. Täispildi saamiseks luuakse püramiidist 3D kujutis, kuhu pannakse kõik varasemalt teadaolev selle ehitise kohta, kuid lisatakse ka nüüd avastatu. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles