Ameeriklased tahavad kolida Kanadasse, kuid see ei ole nii lihtne, nagu paistab

Seeker.com teatel ähvardavad sajad ameeriklased kodumaalt lahkuda alati, kui toimuvad presidendivalimised ja nende lemmikkandidaat ei võida.

Ka nüüdsetel valimistel oli Facebooki üks lemmikteemasid «Immigration to Canada» ehk migreerumine Kanadasse.

Nii USA kui Kanada migratsiooniekspertide sõnul ei ole teise riiki elama asumine nii kerge, kui see esmapilgul paistab. See käib ka Kanada kohta, mida paljud ameeriklased peavad USAga väga sarnaseks.

Kanada migratsiooniametiga koostööd tegeva advokaadibüroo Campbell Cohen esindaja David Coheni sõnul saavad ameeriklased «sahmaka külma vett», kui nad tutvuvad Kanada sisserännuseaduste ja reeglitega.

«Meil on varsemast kogemusi, et suur osa ameeriklastest, kes on üritanud end Kanadas sisse seada, on üsna kiiresti USAsse tagasi läinud, kuna Kanada seadused ja elulaad on ikkagi teistsugused kui nad harjunud on,» selgitas Cohen.  

Kehtiva passi alusel saavad ameeriklased järjest olla Kanadas kuni kuus kuud. Need aga, kes tahavad Kanadasse pärast seda perioodi elama jääda, peavad hakkama taotlema alalist elamisluba, mis võrdub USA rohelise kaardiga. Kanadal on 60 välisriikide kodanike jaoks mõeldud programmi, mille alusel saab alalist elamisluba taotleda, et Kanadasse elama asuda.

Enamik sisserändajaid saabub Kanadasse, kas sinna saadud töökoha või abiellumise tõttu. Samas peab migrantidel olema Kanada võimudele ette näidata, et neil on piisavalt raha ja nad suudavad end ära elatada. Kanada eelistab neid sisserändajaid, kellel on kapitali, kes asutavad seal firma  või lõpetavad Kanadas ülikooli ja saavad seal töökoha.

Välisriikide kodanikud, kes on saanud Kanadas alalise elamisloa, peavad järgneva viie aasta jooksul vähemalt kaks aastat kohapeal elama. Pärast kolme aastat Kanadas elamist saab taotleda kodakondsust, selleks tuleb läbida kodakondsuseksam ja osata hästi inglise või prantsuse keelt.

Sisserändajatel tuleb läbida Kanada riiklikus tervishoiusüsteemis arstlik kontroll.

Kanada võimud lükkavad tagasi need kodanikukandidaadid, kes on selle riigi tervishoiusüsteemile kulukad. Näiteks isikud, kellel on näiteks vähihaigus või siis tuberkuloos.

Ameeriklane Stephen Saideman, kes migreerus koos naise ja lastega Kanadasse 2002. aastal, ei lahkunud USAst president George W. Bushi tõttu, vaid ta sai Montrealis McGilli ülikoolis töökoha.

Saidemani sõnul ei olnud USAst Kanadasse kolimine lihtne, vaid temal ja ta perel tuli läbida mitme aasta pikkune kadalipp.

«Ei saa minna üle USA ja Kanada piiri ja öelda, et siin ma olen, võtke mind vastu, olen hea haridusega ameeriklane ja minust saab hea kanadalane,» lisas Saideman.

Saidemanil oli küll ülikoolis töökoht olemas, kuid ka tema pidi uues riigis alustama nullist ehk läbima sisserännanuga kaasneva bürokraatia.

Esimestel kuudel ei andnud ükski pank talle laenu, et ta saaks auto osta, ta krediitkaardiavaldus lükati mitmel korral tagasi.

Saidemanil ja ta perel kulus mitu aastat, enne kui nad bürokraatlikud takistused läbisid ja jalad alla said ning said ajutise tööviisa asemele alalise elamisloa.

Saidemanide sõnul on nad nüüd, aastal 2016 oma eluga Kanadas rahul, kuid samas on seal maksud kõrgemad kui USAs ning tervisekindlustus ei ole nii efektiivne kui USAs.

Perele teeb muret ka jahedam kliima, liiga palju jäähokit, mis on Kanada rahvussport ja Kanada interneti vilets kvaliteet.

Alalise elamisloaga isikud ei saa seal hääletada ega kandideerida riigiametitesse.

«Ameeriklased peaksid hästi kaaluma, kas nad ikka tahavad Kanadasse migreeruda, sest see ei ole ainult üle piiri minemine. Kui inimene on kindel, et ta seda tahab, siis tuleb olla valmis mitmesugusteks takistusteks, sest Kanadas ei tehta ameeriklastele kui naabritele erandit,» teatas Saideman.