Briljantne Bremen ja hurmav Hannover

, ajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Mõnusaks puhkuseks ja meelelahutuseks ei ole alati vaja sõita mõnda suurde kihavasse pealinna või kuurorti, sest üllatavaid pärleid pakuvad ka Eestist paari lennutunni kaugusel asuvad Põhja-Saksamaa linnad.

Bremeni linnaga seoses meenuvad paljudele ennekõike vendade Grimmide legendaarsed moosekantidest eesel, koer, kass ja kukk. Seda muinasjuttu oskab linn kenasti ära kasutada ning lõbusaid loomakesi igas variandis ja suuruses külastajatele demonstreerida. Üsna keeruline on linnas liikuda ilma mõnd muinasjutulist rändmuusikut silmamata. Ometi on esmapilgul pisikesel Bremenil peale selle vahva jutustuse pakkuda palju igale maitsele ning igavust ei peaks kartma keegi.

Ajaloo- ja arhitektuurihuviliste südame paneb kindlasti kiiremini põksuma vanalinna südames asuv uhke raekoda, mis koos hiiglasliku Rolandi kujuga kuulub ka UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Kuigi vabadust ja kaubitsemist sümboliseerivaid Rolandi kujusid on mitmes Saksamaa linnas, peetakse Bremeni viie ja poole meetri kõrgust ning enam kui 600 aasta vanust skulptuuri üheks kauneimaks ja vanimaks. Seega on üpris keeruline tabada hetke, kui kilbi ja mõõgaga varustatud Roland ei oleks ümbritsetud ühestki välkuva kaamera või endlikepiga varustatud välismaalasest.

Kuigi raekoda ja Roland asuvad ajaloolisel turuplatsil, on tänapäeval turg tegelikult kolinud mõned sammud edasi, raekoja taga asuvale väljakule, kus varahommikul jahivad kohalikud parimat värsket kraami.

Hansalinnale kohaselt käib sama vilgas «jahielu» ka risti-rästi kulgevatel ostutänavatel, kus kirevate puu- ja juurviljade asemel püüavad pilku värvilised vaateaknad. Kauplemine on pidevalt hoos nagu mitu head sajandit tagasi Hansa Liidu ajal ning paratamatult tekib uhkete kaubamajade ja hubaste kohvikute juures tahtmine ka ise aeg-ajalt rahakotirauad valla lüüa.

Vutilummuses kohalikud

Kohvil ja kohvikutel ongi linnas kanda oluline roll, kuna Bremenit kutsutakse lausa Saksamaa kohvipealinnaks. Linnas leidub arvukalt röstikodasid, peetakse palju kohviteemalisi seminare ning väidetavalt jõuab keskeltläbi iga teine kohviuba Saksamaale just nimelt Bremeni piirkonna sadamate kaudu.

Saksamaa kohvi ja koogi (Kaffee und Kuchen) jumaliku kombinatsiooni endist tähtsust tajusin jalgpalli EMi ajal Saksamaal viibides eriti selgelt. Nimelt oli hilisõhtuse jalgpallimatši võidukas tulemus varahommikuks juba glasuuriga koogikeste peale joonistatud.

Üldse paistab jalgpallihullus silma igal sammul. Poeletid on lookas jalgpalliteemalistest kaupadest, mistõttu ei ole keeruline leida lipuvärvides kunstküüsi, parukaid, vuntse, riideid või toitu. Telesaated näitavad nii hommikul kui ka õhtul kristallkuulidega selgeltnägijaid, kellest näiteks üks väitis, et Euroopa meistrivõistlused võidab hoopis Brasiilia. Populaarne on ennustajast põrsake, kes teeb oma otsuse teatavaks, valides kas ühele või teisele lipule paigutatud toidu. Samuti ennustatakse mängutulemusi pika Prantsuse saiaga, mis pannakse ruletina lauale keerlema ning vaadatakse, kumma riigi poole kahest saia üks ots jääb.

Raekoja platsi ümbruse asemel tasub aga põnevaid kohvielamusi otsida ka pisut peidetud nurkadest. Üks selliseid natuke varjatud pärleid ja mõnusa hõnguga piirkondi on kohalike poolt palavalt soovitatud ning üha rohkem turiste ligi meelitav Bremeni vanim linnaosa Schnoor, kus elasid aastaid tagasi peamiselt kalurid, käsitöölised ja kaupmehed.

Nüüd on see pisike, idülliline ja kitsaste tänavatega piirkond täis pikitud hubaseid kohvikuid, restorane ja kunstigaleriisid. Muidugi ei puudu sealtki kuulsate moosekantide kujud või suveniiripoed, aga omamoodi rahustavalt mõjub see lilli täis rõdudega kvartal ikkagi. Samas tundub mõnelgi kitsal tänaval, et kogukamatel inimestel võib seal ringiliikumisega raskusi tekkida.

Hotell kahele

Majade väiksusel on aga vägagi praktiline põhjus: nimelt oli omal ajal seaduse järgi nii, et maja laiusest olenes ka maksude suurus. Seega hakkasidki inimesed kokkuhoiu huvides ehitama võimalikult kitsaid mitmekorruselisi maju. Muide, linnaosa nimi tähendab tõlkes nööri, mistõttu võrreldakse sageli neid pisikesi värvilisi maju nööri otsa aetud pärlitega.

Schnooris asub ka end üheks maailma väikseimaks hotelliks nimetav, vaid kahele inimesele ehk ennekõike noorpaaridele või pulma-aastapäeva tähistavatele paaridele mõeldud Hochzeitshaus. Keskaja traditsioonide järgi olid mitmes Saksamaa suuremas linnas n-ö pulmamajad, mis olid mõeldud üürile andmiseks neile noorpaaridele, kes tulid maalt linna kirikusse abielluma ja pidid linnale tõestama, et suudavad endale seal korterit lubada.

Pisut veel linnasüdamest edasi ida poole liikudes jõuab aga piirkonda Das Viertel, mida võiks nimetada Bremeni stiilis Kalamajaks, kus ei puudu öko- ja esoteerikapoed, pisikesed butiigid ja kohvikud ning muuseumid ja teatrid. Enim köidavad aga tähelepanu kirevad tänavamaalingud, mis tõestavad, et ka tänavakunst võib pakkuda tõeliselt mõnusat ja ilusat elamust.

Kaugele ei jää ka pisike järv, mida ülikooli läheduse järgi ka ülikoolijärveks nimetatakse ja kus palaval päeval jahutust leiab. Siiski tasub enne plaani pealt uurida, kuhu jääb tavaline ja kuhu nudistide ujumisala, et vältida üllatusmomenti ja mõttetut edasi-tagasi kõmpimist. Mõnusat õhtust jalutusvõimalust ja kehakinnitust pakub Bremenis veel vanalinna läheduses paiknev Weseri jõe äärne promenaad oma arvukate restoranide ja baaridega.

Muhedad jääkarud

Kuigi Bremenis leiab meelelahutust ja ilu küllaga, on linnal ka väga hea bussi- ja rongiühendus paljude teiste põnevate paikadega. Seekord sattus minu valikuks Hannover, mis reisijuhtide kiidusõnu sageli pälvinud ei ole.

Õnneks tuli mul pettuda ainult mainitud reisiraamatutes, aga mitte linnas endas. Halli ja ilmetu linna asemel ootas mind kohati tõelise suurlinna hõnguga, kuid siiski ka mõnusat vaikust ja rohelust pakkuv paigake.

Linna juveel on lossi meenutav pisut enam kui sada aastat tagasi ehitatud majesteetlik uus raekoda ja seda ümbritsev uhke tiigiga park. Lisaks mõnusatele rohelistele päikese eest varju pakkuvatele soppidele ja pinkidele, lummavatele vaadetele ja romantilistele vesiroosidele võib hea õnne korral silmata ka mõnda toidupala otsivat jänest. Puudust pole ka lindudest, kes iga väiksema krabina peale häälekalt paterdades või kekseldes oma osa nõudma tulevad. Samuti on hea ilmaga garanteeritud kohtumine mõne pruutpaariga, kes uhke raekoja taustal pulmafotosid teeb.

Kui aga pargis elutsevatest loomaliikidest väheks jääb, tasub sammud seada Hannoveri loomaaeda. Olen sattunud päris paljudesse Euroopa loomaaparkidesse, aga Hannoveri oma suutis, hoolimata soolasest hinnast, jätta unustamatu mulje ja aitas sisustada päeva lõbusalt.

Kuigi suuruse või loomade arvu poolest ei ole tegemist just hiiglasliku loomapargiga, on kogu loomaaia kujundus väga huvitav ning kõik loomad hästi nähtaval, mistõttu ei pea pettunult ühe tühja puuri juurest teise juurde kõndima. Nii võib igaüks end kord tunda kui päris Austraalias keset ringi hüplevaid känguruid ning järgmisel hetkel justkui mõnes Aafrika külakeses.

Kui Tallinna loomaaia jääkarupuuride ees olen nende kesiste elutingimuste tõttu mitu korda sattunud nukrate mõtete küüsi, siis Hannoveris lõbusaid jääkarusid vaadates sellist tunnet ei teki ning ükski loom ega lind ei paista oma loomasõbralikes aedikutes kannatavat.

Täiuslik täiturg

Loomaaiaelamuse muutis eriti nauditavaks loomade toitmine, mille ajal talitajad loomadest põnevaid fakte pajatasid ja nende oskusi demonstreerisid. Seega, nalja ja põnevust jätkub nii suurtele kui ka väikestele loomasõpradele. Samuti on võimalik teha väike ring isesõitva paadiga, et mõnd looma või lindu pisut lähemalt silmitseda. Lõbus loomaaiatöötaja hoiatas muidugi eelnevalt kõiki, naljatades, et selles pisikeses veekogus leidub nii haisid, piraajasid kui ka krokodille.

Silmailu pakub Hannoveris ka suur botaanikaaed ja lossihoov. Välimuselt kangesti Viini Schönbrunni lossiparki meenutav Herrenhauseni loss ja pargikompleks pakub ühelt poolt naudingut lille- või ajaloohuvilistele, aga samal ajal annab ka võimaluse hiiglaslikul, enam kui 135 hektari suurusel territooriumil ringi jalutades kohvikus saadud kalorid ära kulutada. Neid algselt aadlipere suveresidentsis lõõgastuseks mõeldud aedu peetakse tänaseni ühtedeks Euroopa ilusaimateks.

Hoopis teise atmosfääriga, kuigi samuti aastatevanuse hõnguga on juba viimased pool sajandit igal laupäeval Leine jõe kaldal toimuv vanakraamiturg, kus leidub kõikvõimalikku träni alates vanadest plaatidest ja raamatutest kuni hinnaliste ehete, maalide ja vanaemade kappidest pärit lauahõbedani välja. Pealekauba saab lõbusa laadameeleolu, jutukate kaupmeeste toredad soovitused või mõne magusa pannkoogi. Turul ringi jalutades jääb mulje, et kauplemine ongi jäänud kohati teisejärguliseks ning pigem tulevad müüjad siia aastaid järjest hoopis selle mõnusa teraapilise aura ja kaugele kostva jutuvadina tõttu.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles