Etioopia kivisse raiutud Jeruusalemm

Lalibelas Põhja-Etioopias elab kõiges 20 000 inimest, kuid iga aasta esimestel päevadel paisub see number ajutiselt viie kordseks. Sel ajal saabuvad sinna tuhandeid kilomeetreid paljajalu maha kõndinud palverändurid, kes tulevad tähistama Gennat, Etioopia jõulusid, vahendab CNN.

Nad tulevad siia, et läbida teekond pimedusest valgusesse ning siseneda Uude Jeruusalemma. Paika, mis küll kuulub ka UNESCO maailmapärandi nimekirja, kuid nemad tulevad siia jumala pärast.

12. sajandil käskis tollane Etioopia kristlasest kuningas Lalibela ehitada sinna Uue Jeruusalemma, sest originaali olid muslimid 1187. aastal vallutanud. Kokku ehitati 11 omavahel ühenduses kirikut, mis kõik uuristati käsitsi mägede sisse. Need kaevati ka otse maasse, tahuti välja puhtast kivist. Kõike paremini on tuntud St George'i kirik, mis on Kreeka õigeusu risti kujuline.

Eemalt on kompleksi väga raske märgata, sest kohalikud karstid muslimite pealetungi põhjast, mistõttu tuli ehitada piisavalt salajane paik, kus kristlased saaksid rahus palvetada.

«Inimesed on väga vaesed ja väga tagasihoidlikud. Nad loodavad tulla kord elus palverännakule, kui nad seda endale lubada suudavad. Paljud inimesed on rännanud läbi terve riigi ilma ühegi asjata,» rääkis püha paika külastanud fotograaf Tariq Zaidi.

Inimesed ööbivad seal lähedal plastikust juppidel, kuid ometi ei näe see paik välja kui pagulaslaager. Sealne atmosfäär on imeline. Inimesed laulavad ja tantsivad, loevad piiblit ja palveraamatuid. Kõik on õnnelikud ja vaimustuses, et nad saavad osa unikaalsetest pidustustest, kirjeldas Zaidi kohalikku meeleolu.

Kohalikud aitavad väsinud palverändureid nii, kuidas suudavad. Nad toovad saabujatele süüa ja isegi aitavad pesta nende räsitud jalgu. Kui päike loojub, süüdatakse laagris tuhandeid küünlaid ning palvetamine jätkub.

Genna tähistamine algab kell viis hommikul. Palverändurid riietuvad valgesse ja suunduvad 13 kirikusse, liikudes nende vahel läbi keerukate tunnelite. Selline liikumine on kindlasti ka sümboolne.

«Üks koridor selles võrgustikus on väga pikk. Umbes 300 meetrit. Sellel on vaid üks sisse- ja üks väljapääs. Tagasipöördumise võimalust ei ole ning kui tuled tunnelist välja oled kohe kiriku ukse ees. Mulle räägiti, et see koridor, nagu paljud teisedki, sümboliseerivad pimedusest valgusesse minekut. Taevasse saabumist,» jutustas Zaidi.

Igas kirikus ootavad ees preestrid, kel on lubatud kanda värvilisi riideid. Kui saabub õhtu hakkavad palverändurid koos küünlavalgel ja tähtede paistel palvetama. Enamik pidutsevad kuni koidiku saabumiseni.

Järgmisel päeval hakkavad palverändurid taaskord lahkuma ning linn saab tagasi oma tasase atmosfääri. Kuni järgmise aasta tulekuni, ei külasta paika ilmselt enam paljud turistid.