Iraagis leiti haud, kuhu on maetud kahel erineval ajastul
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
10. jaanuar 2017, 10:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
USA arheoloogid leidsid Põhja-Iraagis 2400 aasta vanuse matmispaiga, milles oli vähemalt kuus inimskeletti ning lisaks mitmeid hinnalisi hauapanuseid, kuid sinna on maetud ka sajandeid hiljem.
Bostoni, Pennsylvania ja Ohio ülikooli teadlaste uurimine näitas, et see haud oli rajatud millalgi ahhemeniidide riigi ajal ( 550 – 330 eKr). Ahhemeniidide riiki peetakse Iraagi ala esimeseks riigiks, selle rajas Vana-Iraani valitseja Kyros II ja see kukkus kokku Aleksander Suure vallutusega 330. aastal eKr, edastab Live Science.
«Ahhemeniidide seas olid populaarsed maopeaga ehted ja neid oli ka nimetatud hauas,» teatasid arheoloogid.
Teadlaste sõnul on luude hulga järgi keeruline öelda, kui palju inimesi sinna maeti, sest luud olid segipaisatud olekus ning s viitab, et juba antiikajal võisid hauda siseneda hauaröövlid.
Lisaks luudele leiti proksist kõrvarõngad ja umbes 48 anuma jäänused, viis anumat olid terved ja puutumatud.
«Hauas olid terved viis anumat, mis kõik on erineva kujuga ja mis olid paigutatud sinna maetute pea juurde,» teatasid arheoloogid.
Uurimine paljastas, et millalgi 400 – 1300 aastat tagasi maeti sinna veel umbes viis inimest, kuid võimalik, et ka rohkem. Need maetud eraldati varem maetutest sinna veetud mullakihi abil ja nad olid paigutatud peaga lääne suunas. Nende juurest ehteid ega keraamikat ei leitud.
«Seda matmispaika kasutati uuesti, oletada võib et kas varasel või keskmisel islami perioodil, mis kestis 8. – 17. sajandini pKr, kuid ilma lisamaterjalita ei saa me seda tõestada,» teatasid arheoloogid.
Teadlaste sõnul ei pruugi hilisemad sinna maetud olla moslemid, sest sel ajal elas Põhja-Iraagis mitmete religioonide esindajaid. Moslemitele lisaks kristlased, jeziidid, zoroastristid ja veel paljud teised.
Äärmusrühmitus Islamiriik hävitas mitmeid iidsed kultuuripärandipaiku, kui nad Põhja-Iraagi alad 2014. aasta kevadel ja suvel vallutasid, kuid see matmispaik ei ole džihadistide kätte langenud alal.
Islamiriik kontrollib Põhja-Iraagis ikka veel Mosulit ja mõnda väiksemat linna, kuid enamiku aladest on Iraagi armee tagasi vallutanud.
Arheoloogide sõnul ei lubatud diktaator Saddam Husseini ajal neid Põhja-Iraagi kultuuriväärtusi uurima ja nüüd on paljud paigad Islamirigi kontrolli all. Lisaks ohustab iidseid väärtusi uute hoonete ja teede ehitamine.