Kogu tõde lennukite hapnikumaskidest (1)

Johanna Vahuri
, Reisiportaali toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hapnikumaskid
Hapnikumaskid Foto: Kuvatõmmis

Hapnikumaskid on olemas igas reisilennukis ning alati õpetatakse ka, kuidas neid kasutada. Õnneks ei lähe neid siiski peaaegu kunagi vaja.

Levinud on isegi kuuldused, et hapnikumaskist ei anta reisijatele üldse hapniku, vaid neid proovitakse hoopis uinutada, et nad enam hirmu ja valu ei tunneks. See tegelikult aga tõele ei vasta ja hapnikumaskid on lennukites ikka selleks, et sõitjaid aidata, vahendab Telegraph.

Kõrgel on õhk väga hõre ja hapniku tase õhus on jällegi väga madal, seega on lennukites spetsiaalsed süsteemid salongi rõhu hoidmiseks tasemel, mis ta oleks 1,5-2,4 kilomeetri kõrgusel. Seega on lennukis istumine justkui Mexico City või Bogota külastamine.

Rõhukaotusega vaja ka kiiresti tegeleda. Kui see juhtub mõne plahvatuse tagajärjel on probleem tõsisem, kuid enamik kordadel on probleem siiski väiksem ning pardameeskond suudab selle kiiresti lahendada.

«Rõhu languse tõttu on õnnetusi juhtunud väga vähe, isegi kui langus on olnud kiire ja see on tekkinud mõne augu tõttu lennuki keres,» selgitas piloot Patrick Smith. «Kui salongi rõhk langeb alla teatud piiri, langevad hapnikumaskid automaatselt alla».

Kui selline olukord peaks juhtuma, tuleks mask kiiresti pähe panna ja siis üritada rahulikult hingata. Lennuk on ilmselt varsti juba piisavalt madalal, et olen võimalik taas ilma hapnikumaskita hakkama saada. Maskides jagub hapniku 15 minutiks ja kõigile.

Kuigi mõned minutid tundub üsna lühikese ajana, on see tegelikult piisav selleks, et piloodid suudaksid lennuki viia ohutule kõrgusele. Pärast laskumist ei tohiks lennuk olla kõrgemal kui kolm kilomeetrit. «Kui laskumine tundub olema väga kiire, ei ole see sellepärast, et lennuk alla kukuks, vaid sellepärast, et meeskond teeb seda, mida nad tegema peavad».

Piloot Patrick Smith on ka ise säärase laskumise läbi teinud. Lennuk oli teel Lõuna-Ameerikast Ameerika Ühendriikidesse. «Kariibi mere kohal oli kõik väga rahulik, järsku oli kuulda mingit tugevat vilinat. Ma tundsin, kuidas mu kõrvad lukku läksid ja näidikutelt võis välja lugeda, et meie rõhk langeb kiiresti. Me panime maskid pähe, võtsime välja raamatu ja hakkasime probleemi lahendama,» kirjeldas Smith olukorda.

Üks osa probleemi lahendamisest, oli vajadus jõuda madalamale. Selleks tuleb sättida lennuki kõrguseks maksimaalselt 3000 meetrit ning lisada ohtralt kiirust. «Reisijatel tekkis ilmselt tõeline Ameerika mägede tunne, kuid kõik oli hoolikalt plaanitud ja autopiloot oli koguaeg peal,» täpsustas Smith.

Isegi kui lennatakse üle kõrgete mägede on lennuki teekond alati selline, et alati on võimalik laskuda järk-järgult turvalisele kõrgusele enne, kui hapnik otsa saab.  

Kui reisija keeldub aga maski pähe panemast, siis tekib üsna kiiresti hapnikupuudus, mille sümptomiteks on iiveldus, peavalu ja eufooria. Hapnikupuudus võib inimesed panna itsitama ning nende adekvaatne mõtlemisvõime on häiritud.

Airbusi andmetel on inimestel pärast rõhu langemist aega umbes 18 sekundit enne, kui hapniku puudus hakkab nende mõtlemist mõjutama. Kui eufooria saab läbi, kaotab inimene teadvuse ning inimesel võib tekkida ajukahjustus ja ta võib surra. Seega ei teki hea tuju ja rahulolu sellest, et reisijatele antakse hapnikku, nagu mõned skeptikud tahavad uskuda, vaid hoopis sellest, kui hapnikku ei manustata.

Tegelikult aga ei tulegi maskidest puhast hapnikku ega ei ole seal ka kokkusurutud õhku. Paneelis inimeste peakohal on hoopis terve kokteil erinevatest kemikaalidest, mis põledes vabastab hapnikku. Kui maski järsult enda poole tõmmata hakkab see protsess tööle. Kui see on pihta hakanud, ei saa seda enam peatada ning see kestab, kuni kõik on ära põlenud.

Maski kasutades ei tohiks arvata, et kotike hakkab hingates paisuma. Kui inimene hingab äärmiselt kiiresti, siis paisub ka kott väga vähe, kui hingata aga aeglasemalt ja mitte sügavalt, võib natuke õhku kotti jääda ja seega see ka veidike paisub.

Lisaks võib see kott muutuda kuumaks, seega ei tohiks seda näppida. Veel võib levida isegi kõrbe lõhna, kuid ka see on normaalne, seega ei tohiks muretseda. Kuna kogu see süsteem on tuleohtlik, siis ei kuku hapniku maskid kunagi alla siis, kui lennukis on tulekahju, sest see võib asja vaid hullemaks muuta.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles