Pimedate Ööde filmifestival mälestab lahkunud heliloojat ja filmimuusika autorit Veljo Tormist

Eile lahkus meie seast armastatud helilooja Veljo Tormis.

FOTO: PEETER LANGOVITS/PM/SCANPIX

Pimedate Ööde filmifestival mälestab pühapäeval lahkunud tunnustatud Eesti heliloojat ja koorijuhti Veljo Tormist, kes pälvis koos oma kunagise õpilase Arvo Pärdiga 2015. aastal PÖFFi elutööpreemia.

1930. aastal sündinud ning 86-aastaseks elanud Veljo Tormis oli koorijuht, õppejõud ning helilooja, kelle loomingus oli tugev koht eesti ja läänemeresoome rahvaste rahvalaulu pärandil, koorimuusikal ja regilaulul, mida ta ka maailmas edukalt tutvustanud on.

Lisaks on Tormis end jäädavalt ka eesti filmilukku kirjutanud, luues muusikalise kujunduse mitmetele armastatud Eesti filmidele. Oma tuntuimad filmidele loodud muusikalised kujundused tegi Tormis koostöös režissööri Arvo Kruusemendiga, kelle lavastatud Oskar Lutsu romaanide ekraniseeringute «Kevade» (1969), «Suvi» (1976) ja «Sügis» (1990) jaoks loodud muusika on saanud Eesti filmimuusika klassikaks. Lisaks on Tormis kirjutanud muusika veel näiteks Kruusemendi filmidele «Naine kütab sauna» (1979) ja «Karge meri» (1982), Leida Laiuse «Libahundile» (1968), Mark Soosaare filmidele «Kihnu naine» (1973) ja «Jõulud Vigalas» (1980), Mikk Mikiveri «Indrekule» (1975) ning mitmetele dokumentaalfilmidele nagu Lennart Meri «Linnuteed tuuled» (1978), Viivi Kraavi «Mis värvi on suvi?» (1970), Mati Põldre «Linn ja maa» (1973), Peep Puksi «Anton Hansen Tammsaare I ja II» (1971, 1971) jt.

PÖFFi direktori Tiina Loki sõnul ei ole võimalik Tormise tähtsust Eesti kultuuri- ja filmiloos üle hinnata: «Tormis on aastakümnete jooksul andnud hindamatu panuse Eesti kultuuri arengusse, pakkunud selle varasalve unustamatuid teoseid ning aidanud oma teoste kaudu meid ka maailmale tutvustada. Me kaotasime ühe oma andekaima helilooja, kes on andnud muusikalise näo paljudele meie filmiajalukku ja rahva kultuurilisse teadvusesse kuuluvatele verstapostidele,» lisas ta.