Video: keel, milles puuduvad numbreid ja värve tähistavad sõnad

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pirahã hõimu liikmed
Pirahã hõimu liikmed Foto: HANDOUT/Reuters/Scanpix

Antropoloogide ja keeleteadlaste sõnul saab pirahã keelt pidada maailma kõige kummalisemaks keeleks, kuna selles puuduvad sõnad, mis tähistavad numbreid ja värve.

Messagetoeagle.com ja Wikipedia teatel on tegemist on lingvistlise mõistatusega, mis ei ole veel lahendatud.

Keeleteadlaste sõnul räägivad seda keerulist keelt Lõuna-Ameerikas Brasiilias Amazonase džunglis elav Pirahã hõimu liikmed. Nad on üritanud seda kohalikelt õppida, kuid see keel ei sarnane mitte ühegi teise maailmas kõneldava keelega ja see oli isegi nende jaoks keeruline.

Uurimine näitas, et pirahã'd ei vajagi sõnu, mis tähistavad numbreid ja värve, vaid nad saavad ilma nendeta hästi hakkama.

Pirahã hõimu liikmed / Handout/Reuters/Scanpix
Pirahã hõimu liikmed / Handout/Reuters/Scanpix Foto: HANDOUT/Reuters/Scanpix

Pirahã hõim ei ole jäädvustanud oma ajalugu kirjalike allikatena, vaid kõik vajalik antakse suusõnaliselt edasi nagu iidsetel aegadel kui ei olnud kirjakeelt veel tekkinud.

Antroploogide teatel on tegemist niiöelda vilistamiskeelega, kuna sõnad kostavad nagu vilin. Tuleb kuulata, milline see vilistamine on ja kus on rõhk.

Selle hõimu liikmete kommunikatsioon toimub toonide ja rütmi abil ning täpselt sellist ei ole mitte kuskil maailmas. Samas ei ole Amazonase džungel siiski ainus paik maailmas, kus vilistamiskeelt kasutatakse. Kaanari saarte La Gomera elanikud kasutasid samuti kunagi vilistamisel ja helidel põhinevat suhtlusviisi, mis sealsetes mägedevahelistes orgudes hästi kajas.

Briti etnoloog Daniel Everett  elas seitse aastat koos Pirahã hõimuga ja üritas nende keelt õppida, kuid tema teatel oli see väga keeruline.

Maailma mitmed mainekad teadlased, nende seas ka Massachusettsi tehnoloogiainstituudi keeleuurija Noam Chomsky ja Harvardi ülikooli keleteadlane Steven Pinker on seda keelt uurinud ja nad ei ole suutnud aru saada, miks selles keeles ei ole mitmeid nüansse, mis on enamikes teistes keeltes.

Uurimine näitas, et pirahã keeles on ainult kolm asesõna, neil ei ole ajale ja numbritele viitavaid sõnu ning puuduvad minevikule viitavad tegusõnad.

Kuid keeleteadlaste jaoks oli kõige üllatavamaks, et selles keeles ei ole ühtegi värve tähistavat sõna. Küll on aga tähistus päeva ja öö kohta, mida saab kasutada ka heleda ja tumeda kohta, kuid puuduvad sõnad, millega kirjeldada metsast korjatud marjade ja taimede värve.  

Pirahã' sid ja nende keelt uurinud Everetti teatel ei kuulnud ta nendega koos elades, et need inimesed oleks kasutanud sõnu, mis viitavad numbritele või kogustele. Neil on olemas sõna «hói», mida saab põhimõtteliselt pidada number üheks, kuid sellega tähistatakse ka väikest kogust, mis koosneb 1 - 5 objektist.

Nad on ateistid ja neil puudub ka kalender. 

Võimalik, et nad ei vaja numbreid põhjusel, kuna neid on vähe, umbes 350. Nad ei suhtle teiste hõimudega, neil ei ole nendega kaubandussuhteid ja nad ei loe saaki üle.

Teadlased loodavad lahendada pirahã keele saladuse enne, kui see keel kaob.

Pirahã hõimu liikmed / Handout/Reuters/Scanpix
Pirahã hõimu liikmed / Handout/Reuters/Scanpix Foto: HANDOUT/Reuters/Scanpix
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles