Video: viis aastat tagasi kadunud kanadalane leiti Amazonasest

Humanitaartöötajast Anton Pilipa kadus 2012. aastal ootamatult Vancouveris asuvast kodust, matkates jalgsi Lõuna-Ameerikasse ja läbides osa teest paljajalu, edastab New Zealand Herald.

Kanadalane kannatas juba enne kadumist skisofreenia käes ning ta pere otsis teda aastaid, kuid ei leidnud. Pere jagas ta pilte ja tema kohta käivaid anmdeid sotsiaalmeedias, et äkki ta jääb kuskil kellelegi silma ja nii juhtuski.

Kanadas sündinud Brasiilia politseinik Helenice Campos märkas määrdunud riideid kandnud ja pesemata Pilipat Rondonia osariigi ühel maanteel jalutamas, ta läks mehe juurde ja küsis isikut tõendavat dokumenti, kuid kanadalasel ei olnud seda. Politseinik viis ta Porto Velhosse, kus ta majutas ja hakkas ta jälgi ajama.

Politseinikule tundus kahtlane, et valgenahaline mees elab Amazonase džunglis ning lõpuks jõudis ta Kanadas elava Pilipa pereni.

Anton Pilipa vend Stefan Pilipa oli uudise üle, et ta vend elus on, väga rõõmus.

Kanadalase küsitlemisel ilmnes, et ta rändas kümnes riigis, milleks olid Kanada, USA, Mehhiko, Guatemala, Costa Rica, Panama, Colombia, Venezuela, Argentina ja Brasiilia, tehes sed ilma passita ja pagasita.

Venna sõnul tahtis Anton jõuda Argentinas Buenos Aireses asuvasse rahvusraamatukokku, kuhu ta ka jõudis, kuid ta ei saanud seal teda huvitanud raamatuid laenutada, kuna tal puudus isikut tõendav dokument. Ta otsustas siis minna Brasiilia Amazonase džunglisse.

Mehe sõnul ei jäänud ta pikal teekonnal nälga, vaid toitus looduses leiduvatest puuviljadest ja marjadest, otsis prügikastidest toitu ning sõltus heade võõraste jagatud toidust.

Anton Pilipal oli kodust lahkudes kaasas väike seljakott eluks vajalikuga, kuid ta sattus paaril korral röövlite kätte, kes ta vähese vara kaasa viisid.

Amazonase džunglis umbes 800 kilomeetrisel teekonnal üksinda matkates, kus teda ohustasid mürgised maod, ämblikud ja kaimanid, tekkis ta organismis vajalike ainete puudus ja tal hakkasid küüned ära kukkuma.

Kanadalase sõnul sattus ta teekonnal kokku ka halbade inimestega, kuid enamik inimesi suhtus temasse hästi. Samas ta ei osanud sõnagi hispaania ega portugali keelt, mis on Lõuna-Ameerika riikides räägitavad keeled.

«Ma ei tundnud end kunagi üksildasena, ma sain mõelda vabalt ja liikuda vabalt ning magada tähistaeva all. See oli tõeliselt vaba elu, ma ei vajanud midagi liigset,» lausus mees.

Venna sõnul nägi Anton väga räsitud välja, kuid õnnelik.

«Lendasin Manausi, et ta koju Kanadasse tuua. Anton nägi väga räsitud välja, kuid õnnelik, et sellise teekonna läbis. Tal oli varasemast märgatavalt rohkem juukseid ja ta oli kasvatanud habeme,» lisas vend.

Venna sõnul oli Anton mõnda aega ravil ka Brasiilia Manausi psühhiaatriahaiglas, kuna tal diagnoositi skisofreenia, kuid ta põgenes sealt ja Brassiilia politsei pidi teda taga ajama.

Enne skisofreeniasse haigestumist töötas Anton Pilipa Kanada humanitaarorganisatsioonides.

2011. aastal sai Pilipa skisofreeniaravi, kuid ühe haigushoo ajal tegi ta relvaga rünnaku, mille tõttu ta pidi 2012. aastal kohtu ette astuma, kuid ta lahkus Kanadast.

Hoolimata oma ebatavalisest teekonnast ja ellujäämisest, peab Pilipa Kanadasse tagaijõudmise järgselt ikkagi kohtu ette astuma.

Venna teatel ei põgenenud Anton kohtu eest, vaid tal oli haigushoog, mille tõttu ta rändama läks.