“Paastukuul (märtsil) on suve silmad, aga talve hambad.”
Ilma rahunemist pole näha
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaasajastaks ühe vanarahva ilmahoiatuse. Tabavamat ütlust annab ilmakäigule otsida, kui kohe pärast käredat pakast tulevat soojad päikeselised päevad ja tähistaevaga vähese külmaga ööd, mis on nüüd küll vihmaga keeranud lumetormideks.
Märtsile ei saa tembutamist pahaks panna, on ta ju üleminekukuu, poolenisti talves, pooleldi kevades. Vanarahvas vaatas hoolega iga loodusmärki, mille järgi võiks kevadet ja tuleva suve ilma ette arvata.
Kui märtsis kuu madalalt taevas käib, tulevat soe kevad. Kui kuu kõrgel ja noore kuu sarved selgelt teravad, nagu seda võis näha kolmapäeval, saab külmi ilmasid veel tulema.
Hoolega passiti tuule suuna muutusi. Kui tuul on põhjast, tuleb külm kevad. Läänetuul tähendas vihmast ja idatuul kuiva kevadet. Kui lõokesed saabuvad märtsis, tuleb kevad soe, kui veebruaris, siis külm. Üksikud linnud on maakuulajad, kes võivad tagasi lennata, kui ilmad halvad.
Kui lumi sulab vihmasadudes, tulevat kuiv ja põuane suvi. Praegused sajud veel seda märki ei kanna.
Järgmisel nädalal ilmaseisu rahunemist ei näe. Põhjas on liikuma pääsenud madalrõhkkonnad, mis veavad enda järel külma kaasa. Lõunast üritab kõrgrõhkkondade vöö valdusi põhja suunas laiendada. Läänemere maad jäävad nende kahe vahele.
Sellest siis Eesti igas paigas isesugune ilm, enamasti tuuline ja tormine. Õhutemperatuurid püsivad nulli lähedal.
Ettevaatust! Ärge seigelge veekogudel, voolav vesi sulatab kiiresti jääd.