NASA plaanib luua Veenuse kulguri, mille aluseks on Kreeka Antikythera arvuti

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Antikythera mehhanism Ateena arheoloogiamuuseumis
Antikythera mehhanism Ateena arheoloogiamuuseumis Foto: LOUISA GOULIAMAKI/AFP/Scanpix

USA kosmoseagentuur NASA plaanib ehitada Veenuse tingimustes vastupidava kulguri, mille aluseks on Vana-Kreeka Antikythera mehhaanilise arvuti tööpõhimõte.

Kosmoseuuringuid on tehtud juba pikka aega, samuti on loodud rakette, sonde, kulgureid ja teisi seadmeid, mis karmides kosmilistes oludes vastu peavad, edastab Daily Mail.

NASA teadlaste sõnul on planeedil Veenus karmimad tingimused kui näiteks Kuul või Marsil, seal ei talu seadmed kuigi hästi ekstreemset temperatuuri, suurt rõhku ja väävelhappevihma.

NASA foto Veenusest / Reuters/AFP/AP/SCANPIX
NASA foto Veenusest / Reuters/AFP/AP/SCANPIX Foto: Reuters/AFP/AP/ScanPix

Tedlaste sõnul tuli neil tagasi pöörduda iidsel ajal loodud mehhanismide juurde, et sellisesse keskkonda sobiv uurimisseade luua ning neile jäi silma 2000 aastat tagasi loodud «arvuti».

Antikythera mehhanism Ateena arheoloogiamuuseumis
Antikythera mehhanism Ateena arheoloogiamuuseumis Foto: LOUISA GOULIAMAKI/AFP/Scanpix

Teadlased lisasid, et Maa «kurjale kaksikule» Veenusele saadetav kulgur töötab elektroonikata, saades liikumiseks energiat tuuleturbiinist.

Inglise keeles kannab see kulgur nime The Automaton Rover for Extreme Environments (AREE) ja selle aluseks on 2300 aastat tagasi eshitatud iidne mehhaaniline «arvuti», mille abil tehti astronoomilis arvutusi kuu- ja päikesevarjutuste ning planeetide liikumiste kohta.  

Antikythera mehhanism Ateena arheoloogiamuuseumis
Antikythera mehhanism Ateena arheoloogiamuuseumis Foto: PETROS GIANNAKOURIS/AP/Scanpix
Antikythera mehhanismi rekonstruktsioon
Antikythera mehhanismi rekonstruktsioon Foto: PETROS GIANNAKOURIS/AP/Scanpix

Seni on Veenusele saadetud uurimiskulgurid ja teised objektid vastu pidanud vaid tunde, kuid on ka selline, mis pidas vastu ainult 127 minutit.

NASA Jet Propulsion Laboratory inseneri Jonathan Sauderi teatel valmistatakse uus kulgur tugevdatud metallist, et see kannataks Veenuse ligi 500 kraadist kuumust. Tegemist on mehhaanilise kulguriga, millel puudub tänapäeva elektroonika.    

Mehhaaniline arvuti juhib nii kulguri liikumist kui ka kogub Veenuse olude andmeid, kaasa arvatud temperatuuride, tuule kiiruse, vulkaanilise tegevuse ja muu kohta. Samas ei pruugi selle info Maale saatmine õnnestuda.

Veenus on Päikese poolt loetuna teine planeet Päikesesüsteemis ning meile lähim planeet, mille vähim kaugus Maast 38,2 miljonit kilomeetrit, Veenuse tiirlemisperiood on 224,7 Maa ööpäev.

Veenust ümbritseb tihe väävelhappepilvede kiht, kahe kihi vahel puhub tugev tuul, mille kiirus ulatub kuni 400 kilomeetrini tunnis. Veenuse pinnale lähemal on tuule kiirus väiksem, kuid atmosfääri tiheduse tõttu ikkagi piisavalt tugev, et tõsta üles kive ja tolmu.

Antikythera mehhanism on iidne mehhaaniline arvuti, mis arvatavalt ehitati 1500 – 100 eKr ja mis leiti 1900. aastal Kreeka Antikythera saare juurest merepõhjast. 

Antikytera mehhanism Ateena arheoloogiamuuseumis
Antikytera mehhanism Ateena arheoloogiamuuseumis Foto: ALKIS KONSTANTINIDIS/REUTERS/Scanpix
Teadlased tutvustamas Antikythera mehhanismi rekonstruktsiooni
Teadlased tutvustamas Antikythera mehhanismi rekonstruktsiooni Foto: PETROS GIANNAKOURIS/AP/Scanpix
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles