Video: miks oli Vene tsaaril Aleksander I vaja hiiglaslikku vanni?

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aleksander I «tsaar-vann»
Aleksander I «tsaar-vann» Foto: Wikipedia.org

Vene tsarinna Katariina II (1729 – 1796), keda tuntakse ka kui Katariina Suurt, lasi 1780. aastatel ehitada Peterburi lähedale Tsarskoje Selosse kaheksanurkse torniga Babolovo minilossi, mis oli tema suveresidents ning kus ta kohtus oma favoriitidega, eelkõige vürst Grigori Potjomkiniga.  

Messagetoeagle.com ja Wikipedia andmetel oli Katariina Suur hilisema tsaari Aleksander I (1777 – 1825) vanaema ning sellele tsaarile meeldis seitsme toa ja saunaga Babolovo loss niivõrd, et lasi selle ehitada suuremaks ja võimsamaks. Gooti stiilis ümberehitused toimusid ajavahemikul 1782 – 1785.

Tsaar Aleksander I / wikipedia.org
Tsaar Aleksander I / wikipedia.org Foto: Wikipedia.org
Tsarinna Katariina II / wikipedia.org
Tsarinna Katariina II / wikipedia.org Foto: Wikipedia.org

Tsaar Aleksander I kasutas seda lossi salajase kohtumiskohana oma armukese, pankuri tütre Sophia Velhoga.

Katariina Suure suvituspaiga ümberehituse taga oli venelasest arhitekt Vassili Stasov (1769 – 1848), kes pani sinna tsaari nõudmisel hiiglasliku punasest graniidist vanni, niinimetatud tsaar-vanni, mis kaalub  48 tonni, mille kõrgus on 196 sentimeetrit, sügavus 152 sentimeetrit ning diameeter 533 sentimeetrit.

Aleksander I «tsaar-vann» / wikipedia.org
Aleksander I «tsaar-vann» / wikipedia.org Foto: Wikipedia.org

Esmalt paigaldas prantslasest insener Augustin de Betancourt vanni ja siis hakati hoone seinu uuesti üles ehitama.

See vann tahuti  Babolovos Soomest kohale toodud suurest graniidikuubikust ning seda mainis oma luuletustes ka poeet Aleksander Puškin.

Kinnitamata andmetel mahutas see vann 8000 ämbritäit vett, mis on umbes 12 tonni.

Ei ole teada, miks tsaar Aleksander I sellist hiiglaslikku vanni vajas, võimalik et külaliste ees uhkeldamiseks. Ajalooallikates ei ole viiteid, et et tsaar ja ta õukondlased oleksid seda «basseini» tegelikult kasutanud. 

Vene ajaloolaste sõnul on seni mõistatuseks, et kuidas 19. sajandi töövahenditega suudeti suurest graniidimonoliidist selline ideaalse kujuga vann välja tahuda. 

Veel 20. sajandi alguses oli Babolovo loss suurepärane vaatepilt, kuid pärast 1917. aasta revolutsiooni jäi tühjaks ja hakkas lagunema, olles nüüd varemetes, kuid suur graniitvann, kuhu pääseb redeli abil, on seal seni. 

Babolovo loss postkaardil / wikipedia.org
Babolovo loss postkaardil / wikipedia.org Foto: Wikipedia.org
Babolovo loss / wikipedia.org
Babolovo loss / wikipedia.org Foto: Wikipedia.org
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles