Pildid ja video: Vladimir Putin külastas Franz Josephi maad
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
30. märts 2017, 14:14
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Venemaa president Vladimir Putin külastas eile Põhja-Jäämeres asuva Franz Josephi maa saarestikku kuuluvat Alexandra maad, kus asub Venemaa Nagurskaja õhujõudude baas, seal on kirik ja töötavad teadlastegrupid.
Arktilise kliimaga saarestik, kus puudub püsiasustus, kuulub Venemaale ning on Arhangelski oblasti Primorski rajooni koosseisus, edastab The Telegraph.
Venemaa üritab aina enam Põhja-Jäämere piirkonnas kanda kinnitada ning lääne meedia arvates oli Putini külastus selle tõend. Putin on oma mitmes kõnes rõhutanud, et Venemaa peab põhjaaladel oma majandushuve kaitsma.
Venemaa geoloogide andmetel on Põhja-Jäämere piirkonnas seni avastamata nafta- ja maagaasimaardlaid. Neist on lisaks Venemaale huvitatud veel mitu riiki.
«Põhjaaladel on palju loodusressursse, seega peab Venemaa oma tähelepanu sinna pöörama. Seal võib olla maapõuerikkusi 30 triljoni dollari väärtuses,» lausus Venemaa president.
/nginx/o/2017/03/30/6502181t1h8b06.jpg)
Lisaks Venemaale on polaaralal leiduvast huvitatud ka USA, Kanada, Taani ja Norra. Kliimamuutus on toonud kaasa polaarjää sulamise, mille tõttu selle karmi kliimaga piirkonna uurimine on muutunud lihtsamaks.
Putini teatel on Venemaa huvitatud koostööst teiste riikidega, et kõik saaksid looduse poolt pakutavast kasu.
Lisaks Putinile külastasid Alexandra maad ka Venemaa peaminister Dmitri Medvedev ja kaitseminister Sergei Šoigu.
Venemaa sõjavägi on viimastel aastatel üritanud taastada nõukogudeaegseid polaarjaamasid ja lennubaase, et ala uurimine ja taasvallutamine kulges kergemalt.
Visiidi ajal käis Putin vaatamas ka liustikulõhet, mis on vene teadlaste uurimisobjekt ning rääkis keskkonnaspetsialistidega, kes koristavad Põhja-Jäämere saartelt nõukogudeaegset rämpsu.
Venemaa looduskaitseministri Sergei Donskoi teatel on põhjaaladelt koristatud 42 000 tonni nõukogudeaegset militaarprahti, mis enamjaolt on roostes metallkanistrid.
/nginx/o/2017/03/30/6502329t1h737c.jpg)
Franz Josephi maa koosneb kuni 620 meetri kõrgustest kaljustest saartest, mille kogupindala on 16 100 ruutkilomeetrit. Saarestik sai nime Austria-Ungari keisri Franz Joseph I järgi, samas ei ole see saarestik mitte kunagi kuulunud Austriale, Ungarile ega Austria-Ungarile.