Prints Harry: ema surm jõudis mulle täielikult kohale 20. eluaastates (1)

Harry sõnul surus ta pärast ema surma emotsioone alla, kuigi ta vanem vend William soovitas tal psühholoogilist abi otsida, edastab The Telegraph.  

Harry lisas, et ta oli ema surma ajal 12-aastane ning alles 28- aastasena tundis ema kaotuse tõttu esimest korda suurt valu ning tal oli raske kuningliku pere liikmena esindusülesandeid täita.

«Ema teemaga teismelisena mittetegelemine lõi mu nüüd mitmeks aastaks jalust ja mitmel korral olin vaimse kokkuvarisemise äärel. Nüüdseks olen abi saanud ja eluga edasi läinud. Tegelen viha maandamiseks ka poksiga, olen varasemast tasakaalukam, sest minu sees ei ole enam hävitavaid emotsioone,» teatas praegu 32-aastane prints Briti meediale antud intervjuus.

Prints Harry sõnul tuli ta oma vaimse tervise probleemidega avalikusse, sest ikka peetakse depressiooni ja vaimse tervise teemasid tabuks.

Prints Harry, ta vend prints William ja Williami naine, hertsoginna Catherine lõid heategevusorganisatsiooni Heads Together, mis tegeleb vaimse tervise teemadega.

Harry teatel ei soovinud ta ema kaotuse järel selle teemaga tegeleda, sest kartis oma emotsioone ja arvas, et ei saa valust iialgi üle.

«Olin 12-aastane, kui kaotasin ema ning ligi 20 aastat ei lubanud ma endal midagi tunda. Valu ja viha enda sees hoidmine hakkas mu elu mõjutama ning ma pidin midagi ette võtma. Mitmel korral oli vaimse kokkuvarisemise äärel ja mul oli raske igapäevaelus hakkama saada,» lausus prints.

Prints lisas, et tal tekivad vahel väga negatiivsed tunded, kuid ta on õppinud neid sobival viisil välja elama, näiteks poksides.

«20. eluaastate alguses korrutasin endale, et kõik on korras, kuid 25. eluaasta paiku hakkasin tundma, et tegelikult ei ole, sest minu sees on palju väljaelamata emotsioone. Kogu see kurbus ja valu hakkas korraga pinnale tulema. 28.–30. eluaasta olid kõige raskemad, sain aru, et pean midagi enda heaks tegema,» sõnas sinivereline.

Prints lisas, et Briti meedias spekuleeriti ta vaimse tervise üle ja neid seostati ta missiooniga Afganistanis, kuid tegelikult olid need seotud ta emaga.

Harry kohtus Afganistanis Briti sõjaväelastega, kes olid näinud oma kaaslaste hukkumist ja vigastada saamist ning nad rääkisid oma psühholoogilistest probleemidest.

«Mis puudutab mind, siis mul on õnneks vanem vend, kes otsis pärast ema surma abi ja suutis mulle toeks olla. Ta ütles mulle, et pean endas oleva valuga tegelema ja professionaalset abi otsima. Alguses tundsin, et ma ei suuda ema teemaga tegeleda, kuid mida vanemaks sain, seda enam tundsin, et pean midagi ette võtma,» lausus mees.

Printsi teatel on ta raskest ajast üle saanud ja ta tunneb end märgatavalt paremini.

«Minu eraelu on ikka eraelu, hoolimata sellest, et olen ametlike ülesannetega pidevalt meedia vaateväljas. Igaühel on paremaid ja halvemaid päevi, ka minul,» lisas Harry.

Printsess Diana sai 31. augustil 1997 Pariisis autoõnnetuses raskelt vigastada ja suri hiljem haiglas.