Video: arheoloogid leidsid Jules Verne’i ajakapsli, mis võib sisaldada seni avaldamata teost

Uurijate arvates võib see väike metallist kirsti, mis pärineb 19. sajandi lõpust,  sisaldada Verne’i, keda nüüdisajal peetakse seiklus- ja ulmekirjanduse isaks, senitundmata ja avaldamata tekste, edastab AFP. 

Arheoloogide sõnul jõudsid nad ajakapsli jälile Verne’i dokumentide abil, milles kirjeldatakse sellist objekti.

Ekspertide hinnangul võib kaua aega maapinnas olnud kirstus olevad esemed olla halvas seisus ning selle tõttu tuleb kirst avada ettevaatlikult, et sees olev õhuga kokku puutumisel ei hävineks.

Arheoloogid uurisid veel avamata kasti röntgeni abil ja see paljastas juba nii mõndagi, näidates et sees on erineva suuruse ja kujuga dokumente, raamatuid ja metallist asju.

Loodetakse, et seal on ka Verne’i mõni seniavaldamata seiklusromaan, mida saaks nüüd avaldada ja seiklusjuttude kullafondi täiendada.

Teadlaste sõnul viitavad Pariisis arhiivis olevad Jules Verne’i ülestähendused, et tal on veel avaldamata käsikirju, kuid nende asukoht on teadmata. 

Prantsuse meedia teatel on teadlased jõudmas uurimisoperatsiooni teise faasi, milleks on kasti avamine, selles oleva konserveerimine ja üksikasjalik uurimine. Pressile antakse teada, mis kastis leidus, paari kuu pärast.

Jules Gabriel Verne oli 19. sajandi prantsuse kirjanik, keda peetakse ulmekirjanduse rajajaks ja visionääriks, sest ta teostes on kosmoselaevad, lennukid ja allveelaevad, mis nüüdseks on olemas.

Verne sündis 8. veebruaril 1828 Nantes’is advokaadi perekonnas, olles viiest lapsest kõige vanem.

Verne õppis Pariisis õigusteadust, kuid õpingud ei edenenud ja ta kaotas isa rahalise toetuse. Ta töötas börsil, kuid siis kohtus kirjanike Alexandre Dumas’ ja Victor Hugo’ga, kes soovitasid tal kirjanikuks hakata.

Ta abiellus 1857. aastal jõuka lesega ning 1863. aastal leidis kirjastaja, kes avaldas ta esimese seiklusromaani «Viis nädalat õhupalliga», mis osutus väga edukaks.

Ta romaanid ilmusid esmalt ajakirjades järjejuttudena, alles siis raamatuna.

ÜRO andmetel on Jules Verne maailma kõige tõlgitum kirjanik ja tema teoseid on avaldatud 148 keeles.

Verne’i teoste hulka kuuluvad näiteks «Kapten Granti lapsed», «20 000 ljööd vee all», «Saladuslik saar», «80 päevaga ümber maailma» ja «15-aastane kapten».

Verne’i teoste põhjal on tehtud mitmeid menukaid filme.