Milliseid pilvi kujutas kunstnik Edvard Munch oma kuulsal maalil «Karje»?
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
25. aprill 2017, 14:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/04/25/6590537t1h1a34.jpg)
Norra kunstnikul Edvard Munchil valmis psühhedeeliline maal «Karje» 1893. aastal ja sellel on näha erksavärvilisi pilvi, mis varasemate arvamuste järgi võisid olla saastepilved, kuid teadlaste uue uuringu kohaselt võis kunstnik kujutada hoopis polaarseid stratosfääripilvi ehk pärlmutterpilvi.
Teadlaste arvates sai kunstnik selle maali, mille keskne tegelane on hirmunud inimene, loomiseks idee ebatavalistest pilvedest, mis tekivad talvisel ajal jahedatel aladel 15 – 25 kilomeetri kõrgusel stratosfääris, edastab Daily Mail.
/nginx/o/2017/04/25/6590537t1h1a34.jpg)
Need pilved on eredad enne koitu ja pärast eha, saades valgust horisondi tagant ja peegeldades seda maapinnale. Pärlmutterpilved on nähtavad tekkelaiustest madalamatel laiustel.
Tegemist on pilvedega, milles on lisaks veele ka lämmastikhappe ja väävelhappe kristalle, kuid neist vabaneb vabaneb kloori, mis lõhub osoonikihti.
2004. aastal teatasid USA astronoomid, et nende arvates kujutas Much oma kuulsal teosel taevast, millist nähti pärast 1883. aasta Krakatau vulkaanipurset, kuna siis jõudsit atmosfääri vulkaanipurske osakesed.
/nginx/o/2017/04/25/6590535t1h3fd3.jpg)
Austrias Viinis toimunud geoteaduste konverentsil tutvustasid teadlased uut teooriat, mida Munch maalil kujutada võis ja nende oletuse kohaselt on seal Oslo kohal nähtud pärlmutterpilved.
Oslo ülikooli teadlaste sõnul oli pärast Krakatau vulkaanipurset pikka aega näha päikeseloojangul pilvi, mis olid erksavärvilised ning Munch kirjutas oma päevikus mitmel korral «veripunastest» pilvedest.
Munch tegi «Karjest» neli versiooni, esimene valmis 1983 ja viimane 1910.
Teadlaste sõnul oli Norra kohal pärlmutterpilvi näha ka 2014. aastal, sarnanedes üsna palju Munchi maalil kujutatuga.
Uurijad lisaisd, et on veel teisi oletusi, mida kunstnik võis oma maalil taevas kujutada. Psühholoogide arvates tegi Munch oma «Karje» maali erinevad variandid sisemiste pingete perioodil ja ta on neil kujutanud oma ängistust.
Edvard Munch ( 1863 – 1944) oli norra kunstnik, keda peetakse ekspressionismi rajajaks ning ta pärandas kõik oma teosed Oslole, kus 1963. aastal rajati Munchi muuseum.
2004. aastal viisid kaks relvastatud varast sellest muuseumist kaks Munchi teost, millest üks oli «Karje». Arvati, et vargad põletasid teosed, kuid need leiti kaks aastat hiljem üles.
/nginx/o/2017/04/25/6590569t1he0f5.jpg)