Video: Austraalia sõdurid paljastavad, mida nad tappes tundsid

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Austraalia sõdurid
Austraalia sõdurid Foto: HUGH GENTRY/REUTERS/Scanpix

Austraalia kanali ABC saates «You Can’t Ask That»  anti välismaal teeninud Austraalia sõduritele võimalus «auru välja lasta» ja öelda, mida nad vaenlasi tappes tegelikult tundsid.

Austraalia sõdurid rääkisid seal tapmisest avameelselt ning ka sellest, kuidas see mõjutab hilisemat elu ja võib stressi tekitada.

«Mitte keegi minu kaaslastest ei ole inimelu võtmise pärast õnnelik. Kui oled tapnud, siis sellega kaasnenud tunne jääb kogu eluks,» teatas endine merejalaväelane Kieron Sewell, kes oli sõjaväes 14 aastat ja kuus kuud.  

Ta lisas, et surmaga silmitsi seismine on osa sõdurite igapäevasest tegevusest, sellega tuleb arvestada, kuid seda ei pea nautima.

Iraagis koos USA armeega teeninud austraallase Brad Fewsoni sõnul ei saa sõdurid tapmist karta, sest see on osa sõduri elust ning kui sa end ei kaitse, võid ise surma saada.

«Minul ei ole vastase tapmine psüühilisi probleeme tekitanud. Sõdur peab alluma käskudele ja neid täitma, vastasel korral ei ole sõjaväel mõtet,» arutles Fewson.

Ta lisas, et vaenlase tapmishetkel ei tunne ta tavaliselt mitte midagi, see on lihtsalt tegevus, mida ta teeb.

«Tapmishetkel ma lihtsalt «kaon ära», minust jääb maha kest, mis tunneb, et teeb kõik õigesti,» selgitas austraallane.

Fewsonil oli Iraagis kogemus, milles vaenlase auto kihutas järsku tema suunas ja ta ei kahelnud hetkegi tule avamisega.

Anonüümseks jääda soovinud veteran sõnas, et ta tegi kõik enda ja oma kaaslaste julgeoleku tagamiseks ja ellujäämiseks. Lisaks kaitses ta relvastamata tsiviilelanikke.

Osa intervjueerituid sõnas, et nad on õnnelikud, kuna ei ole pidanud kedagi tapma ja neil ei ole selle tõttu psühholoogilist taaka.

Saates räägiti veel sõdureid mõjutavatest asjadest nagu posttraumaatiline stress ja taassulandumine tsiviilühiskonda, mis võib üsna raskeks kujuneda. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles