Taskuraha pärast kohtusse läinud noor hispaanlanna sai käsu tööle minna
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
4. mai 2017, 12:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/05/04/6620785t1h5df3.jpg)
Põhja-Hispaanias elav noor naine andis oma vanemad kohtusse, kuna need keeldusid talle taskuraha andmast ja teda ülal pidamast, kuid kohus otsustas, et tegemist on laiskvorstiga, kes ei viitsi tööd teha.
23-aastase naise juhtumit arutas Cantabrias Castro Uridalesis asuv kohus, kus naisele teatati, et ta ise on oma probleemides süüdi, kuna ta magas maha mitmed tööleidmise võimalused ja tal ei ole õigus vanemate kulul elada, edastab The Local.
Kohtuniku sõnul on vanematel kohustus oma lapsi toetada ja ülal pidada, toita ja katta kuni ajani mil nad ise on võimelised töötama ja raha teenima.
Noor hispaanlanna läks vanemate vastu kohtusse pärast seda, kui vanemad teatasid talle, et ta peab ise endale ülalpidamist teenima hakkama ja tööle minema.
Kohtus rõhutati, et nimetatud noor naine ei viitsinud õppida ja ta haridustee jäi poolikuks, samuti ei ole tal mingit tööalast kvalifikatsiooni hoolimata vanemate pingutustest teda aidata. Vanemad maksid kinni sekretäride ja arvutiõppe kursuse, kuid tütar jättis laiskuse tõttu kursused pooleli.
Kohtus ilmnes, et 23-aastasel naisel oli töökohti nii ta kodukohas Castro Urdialesis, Lõuna-Hispaanias ja isegi Ühendkuningriigis Londonis, kuid laiskuse tõttu kaotas need.
«Naine väitis, et tööd on liiga palju, ta peab tegema liigi pikki tööpäevi ja ta ei teeni piisavalt. Kuna ta suhtumine ja käitumine jättsid soovida, siis ta sattus olukorda, et vanemad pidid teda ülal pidama. Tegemist on lihtsalt laiskuse, ei millegi muuga. Tal ei ole õigus vanemate kulul elada ja ta peab tööle minema,» sõnas kohtunik.
Euroopas tehtud uuringu kohaselt elavad Hispaanias täiskasvanud noored pikka aega vanematega koos ega ole kuigi agarad iseseisvat elu alustama.
Statistika kohaselt alustavad Hispaania noored täiskasvanuelu võrdlemisi hilja, keskmiselt 29-aastaselt, jäädes kümne aastaga maha rootslastest, kes lahkuvad iseseisvasse ellu juba 19-aastasena.
Hispaanlastest veelgi hiljem alustavad iseseivat elu Malta noored, kes on vanemate hoole all kuni 31,1 eluaastani, itaallased 30,1 eluaastani ja kreeklased 29,4 eluaastani.
Oma rolli mängivad vanematega kaua koos elamisel ka Lõuna-Euroopa majandusprobleemid, kaasa arvatud suur tööpuudus, mis on eriti suur noorte seas ja kõrged korteriüürid.