L, 19.09.2020

Video: lamedale Maale pakub konkurentsi sise-Maa

Joonis, mis kujutab sise-Maad

FOTO: Kuvatõmmis/Youtube

Juba mõnda aega on nii meedias kui sotsiaalmeedias lahatud lameda Maa teooriat, kuid esile on hakanud tõusma veel teine teooria, mille kohaselt on meie planeedi Maa sees sise-Maa.  

Tegelikult ei ole Maa sees asuva teise Maa lugu uudne väljamõeldis, vaid sellest räägib näiteks ka Prantsuse ulmekirjaniku Jules Verne’i 1864. aasta romaan «Reis maakera südamesse», kirjutab ancien-code.com.

Vandenõuteoreetikud, kes ei poolda lameda Maa teooriat, on sellele teooriale viimasel ajal hakanud uuesti tähelepanu pöörama küsides, et äkki tõesti on meie planeedi sees elu, seal on oma oma täht ehk päike ning millised tsivilisatsioonid seal olla võivad.

Joonis, mis kujutab sise-Maad

FOTO: Kuvatõmmis/Youtube

Juba Vana-Kreeka filosoof Platon kirjutas müütilisest sisemaast, mis meie maailmast erineb. Ta mainis tunneleid, mis ulatuvad Maa sisse, ühendades väljas olevat sees olevaga.

Samasuguseid lugusid on teada veel, näiteks kirjutas Vana-Rooma ajaloolane Plinius Vanem Himaalajas asunud atlantide tsivilisatsioonist, nende pealinn hävines looduskatastroofis ja ellujäänud suundusid meie planeedi sisse elama, kus lõid uue «Maa koos Päikesega».

20. sajandil hakkas jõuliselt levima teooria, et meie planeet on küll ümmargune, kuid seest tühi ning selle tõttu on seal sees Päike ja veel üks Maa. Selle taga on venelasest füüsik Feodor Nevolin, kelle arvates soojendab Maa sees asuv väike Päike seal olevat piisavalt, et seal saab elada. Meie planeedi poolustel olevat augud, mille kaudu välimise Päikese soojus jõuab Maa sisse, andes energiat sisemisele Päikesele.

Itaallane Amadeo Giannini väidab oma raamatus «Worlds beyond the Poles», et USA polaaruurija ja lendur  Richard Byrd ei lennanud 1947. aastal üle üle põhjapooluse, vaid seal olevast avast sisse.

Raamatu kohaselt olevat Byrd näinud mitte ainult lund ja jääd, vaid ka mägesid, metsi, taimi ja veekogusid ning kummalisi suuri loomi, kes meenutasid mammuteid.

1956. aastal oli Byrd koos oma meeskonnaga ekspeditsioonil Antarktikas, kus ta väidetavalt uuris käike, mis viisid Maa sisse ning ka siis leidis ta eest looduskeskkonna, kuid ka tsivilisatsiooni, mille pealinn olevat Vikerkaarelinn.

Oma nägemuse seest tühja Maa teooria kohta käis 1959. aastal välja ka ameeriklasest ulmekirjanik ja vandenõuteoreetik Raymond Palmer.

Enne Jules Verne’i ja Richard Byrdi kirjeldasid veel mitmete rahvaste legendid seest tühja Maad.

Amazonase Macuxi indiaanlaste legendide kohaselt on nad Päikese lapsed, tule loojad  ja sisemaa kaitsjad. Nende suuliselt edasi antud lugudes räägitakse Maa sisse minemisest, selle hõimu esindajad olevat suundunud Maa sisse, liikudes 13–15 päeva enne, kui jõudsid planeedi sisemusse.

Indiaanlase teatel elavad Maa sees inimestest suuremad olendid, kes on 3–4 meetrit pikad.

Kuid Amzonase indiaanlastest veel varem jäädvustasid babüloonlased samasuguseid lugusid. Üks oli nende kangelane Gilgameš, kes külastas Maa sees esivanemat Eurydiket. Vana-Egiptuse vaaraod olevat suhelnud Maa sees olnud valitsejatega, kasutades selleks maapõue tunneleid. Budistid arvavad seni, et miljonid inimesed elavad Maa sees asuvas paradiisis Agarthas.

Vandenõuteoreetikud kui ka folklooriuurijad on esitanud küsimuse,  millest need legendid ja lood tekkisid.

Veel on sise-Maa teemaga tegelenud mitmed põhivoolu teadlased, näiteks 18. sajandi matemaatik Leonard Euler, kelle arvutuste kohaselt olevat Maa seest tühi, seal on oma Päike ja seal elavad inimlaadsed olendid.

Inglasest astronoom Edmund Halley arvas, et meie planeet on seest tühi ja seal on kolm erinevat kihti, kus on võimalik elada. 

Vandenõuteoreetik David Wilcock arvab, et Maa sisemuse asustasid sajandeid tagasi Maa pinnalt põgenenud ja nüüd on seal olnud juba kümneid põlvkondi, kellel on kõrgetasemeline kultuur ja tööstus.

Wilcocki arvates jälgivad meie planeedi sees elavad inimesed seda, mis toimub meie planeedi pinnal.

Põhivooluteadlaste sõnul on Maa sees nii kuum «süda» kui ookean, mis on nii suur, et selles olev vesi täidaks Maa pinna ookeanid kolmekordselt.

Veel oletatakse, et meie planeedil asuv vesi ei saabunud kosmosest asteroidide ja komeetidega, vaid planeedi seest, olles viide sisemise ja välimise ühendusele.

Maa sees olevat ka hapnikku, mille päritolu on teadmata, kuid see võib mõjutada planeedi pinna kliimat.

Vandenõuteoreetikud on veendunud, et legendid sise-Maa kohta ei ole lihtsalt legendid, vaid Maa sees võib olla sise-Maa, kus on ka elusolendid ja tsivilisatsioonid.

Lameda Maa mudeli järgi on meie planeet tasapind. Seda teooriat levitab Flat Earth Societi, mille teatel on lameda Maa keskpunkt põhjapoolusel.