USA California ülikooli teadlaste uuring näitas, et 3500 aastat tagasi iidses Egiptuses elanud inimesed kannatasid ateroskleroosi ehk arterilubjastuse käes.
3500 aastat tagasi elanud egiptlased kannatasid ateroskleroosi käes
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
5. aprill 2011, 14:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uurijate sõnul ei ole see haigus meie nüüdisaegse eluviisi nii-öelda kõrvalsaadus, kirjutab Daily Mail.
Teadlaste sõnul näitas muumiauuring, et seda haigust esines iidsel ajal üsna sageli.
«Tänapäeval kannatavad inimesed ateroskleroosi käes. Hoolimata nüüdisaja ja iidse Egiptuse elustiili erinevustest, oli seda haigust ka tuhandeid aastaid tagasi. Vana-Egiptuse kõrgklassi esindajad põdesid seda,» lausus uurija Gregory Thomas.
Teadlased uurisid kompuutertomograafi abil 52 muumiat, keskendudes nende veresoonkonnale.
44 muumial leiti märke ateroskleroosi kohta.
Vanim muumiatest oli Egiptuse printsess, niinimetatud Lady Rai, kes elas umbes 1580 – 1550 eKr. Uurijate sõnul suri see naine 40. eluaastate alguses.
Kõik uuritud muumiad kuulusid isikutele, kes oma eluajal olid Egiptuse kõrgklassi esindajad. Kahjuks ei olnud võimalik täpselt kindlaks teha, mida need inimesed sõid. Ajalooallikatest on teada, et Egiptuse kõrgklass tarbis ohtralt liha, nii looma-kui linnuliha.
«Hoolimata sellest, et iidsed egiptlased elasid puhtamas keskkonnas ja sõid puhtamat toitu kui nüüdisaja inimesed ning ei suitsetanud, olid neil samad haigused kui 21. sajandil,» lisasid uurijad.
Ateroskleroos ehk arterilubjastus on haigus, mille korral suurte ja keskmiste arterite sisekestale ladestuvad rasvainest koosnevad paksendid ehk naastud, mis hiljem sidekoestuvad ja võivad lubjastuda.
Tagajärjeks on soonte ahenemine ja seinte kõvastumine ning rabedaks muutumine.