Endla teatrigaleriis meenutatakse Eesti oma raha

Karin Klaus
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rein Tääkeri finantsinstrumendi juures saab igaüks proovida, mis tunne on olla “pumba juures”.
Rein Tääkeri finantsinstrumendi juures saab igaüks proovida, mis tunne on olla “pumba juures”. Foto: Urmas Luik

Pärnu Endla teatris saab 1. maini vaadata näitusi, mis inspireeritud käibelt kadunud Eesti kroonidest-sentidest.

Rein Tääkeri näitusel “Raha hääl” teatrigalerii sammassaalis võib näha Eesti sentidest kujundatud teoseid ja installatsioone, Teatrikohvikus ja Küüni koridorides aga uudistada Maiu Kurvitsa ja Rene Haljasmäe väljapanekut “Kroonjuveelid”.

“Rahaga on meil kõigil tavaliselt kahesugused tunded: positiivsus ja negatiivsus ehk armastus või vihkamine,” väitis Tääker. “Tunnete tugevus ja polaarsus oleneb aga sellest, kui palju meil raha on. Kahesugused tunded on normaalsel Eesti inimesel ka seoses krooni ja euroga: oleme küll euro poolt, aga kroonist lahkuda ei tahaks.”

Sädelevad sendipildid

Tääkeri sõnutsi tuli tal mõte krooni müntidest pilte ja mustreid laduda juba mõni aasta tagasi, kui sai selgeks, et euro on tulemas. Kuna “lahkunule” pole tehtud ametlikku pidulikku ärasaatmist, peab autor oma näitust väikeseks mälestuseks-austusavalduseks varalahkunud kroonile, just müntidele, mida oli nii mõnus taskus veeretada.

Kolmnurksetes raamides pildid koosnevad suures osas sentidest laotud motiividest.

“Kuigi väga on kiidetud Eesti paberraha kaunist kujundust, soovisin oma töödes kasutada just metallraha ja proovida, kas jõud käib sellest materjalist üle,” põhjendas Tääker materjalivalikut. “Sendid on pärit kogu pere taskupõhjadest ja hoiupõrsastest, osa tuli pangast osta. Kui teised vahetasid kroone eurode vastu, ostsin mina kroone juurde.”

Seda, kui suur summa raha on näitusesse sõna otseses mõttes paigutatud, ei tea kunstnik isegi, soovitades huvilistel endal sendid kokku lugeda.

Humoorikad pildiallkirjad, nagu “Kas on pääsulinnul muret”, “Mõrv rahakotis”, “Elu on lill”, on autori sõnutsi inspireeritud elust enesest, uudistesaadetest ja ajaleheuudistest. “Meie ühiskond üsna rahakeskne,” arvas Tääker. “Rahast räägitakse liiga palju, samal ajal on see ainult vahend ja materjal.”

Näituselt leiab veel finantsinstrumendi ehk rahapumba, pikajalgse kroonidega kaetud hoiupõrsa ja ärihai kuldselt helkiva seljauime.

Väärtustades paberraha

Kunstimagistrite Maiu Kurvitsa ja Rene Haljasmäe näitus “Kroonjuveelid” loeb autorite selgitusel raha mitut moodi. Eesmärk on ühtaegu kujutada ja jutustada, kuvada ja jäädvustada.

Haljasmäe püüab maksevahendiks olnud kroonidele väärtust säilitusköite näol, eksponeerides kümmet naturaalnahk- ja pärgamentköites raamatut, kus lehtedeks rahatähed.

Kurvits koondab portreefotodel taaskord krooni loomise ja olemisega seotud võtmepersoonid. Peale tuntud nimede, nagu Arnold Rüütel, Andres Lipstok, Heinz Valk, Edgar Savisaar, Siim Kallas, Tiit Made, Tiit Vähi ja Vahur Kraft, on selles reas üks arvamus rahva seast – Eesti ainsa Krooni-nimelise talu peremehelt. Fotosid täiendavad neil kujutatud inimeste mõttekillud.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles