Mis saab pärast Islamiriigi lõppu? Terroriorganisatsiooni häving võib tuua kaasa need neli olukorda

Islamiriik kuulutas Süürias ja Iraagis vallutatud aladel 2014. aastal välja oma kalifaadi, kuid nüüdseks on see terroriorganisatsioon kaotanud suure osa oma aladest.

Yle tõi ära neli aspekti, mida tuleks Islamiriigi kaotuse puhul silmas pidada.

Vanad pinget tulevad taas esile – terrorismiuurijate sõnul on Islamiriik ja sinna kuuluvad džihadistid head vaenlased, kuna on pannud koos võitlema need, kes olid varem vaenlased, näiteks Türgi sõjavägi ja kurdid. Islamiriigi vastane võitlus on ühendanud Iraagi erinevaid jõude. Venemaa ja USA olid Islamiriigi küsimuses valmis ühise nõupidamislaua taha istuma, kuid koos Islamiriigi kukutamisega saab vana aeg ümber ja tõmmatakse uued jõujooned.

«Võib olla, et kui ühine vaenlane on löödud, siis varem liitlastena tegutsenud osapoolte vahel lahvatavad konfliktid. Iraagis on järgmisel aastal valimised, mis tõstavad esile pinna all olnud vanad konfliktid,» selgitas Soome välispoliitika instituudi terrorismiuurija Olli Ruohomäki.

USA presidendi endise nõuniku Robert Malley arvates ei ole kõigi Islamiriigi vastu sõdivate osapoolte põhieesmärgiks kalifaadi hävitamine, pigem kesksendutakse sellele, mis saab pärast kalifaadi hävingut.

«Türgi jaoks on kõige tähtsamaks kurdide vastane võitlus, kurdid näevas Islamiriigi vastases sõjas võimalust astuda samme edasi oma riigi suunas. Saudi Araabia ja Iraani jaoks on Islamiriigi vastu sõdimise küsimuse eelkõige selles, kelle käes on võim Lähis-Ida,» kirjutas Malley väljaandes Foreign Policy.

2015. aastal oma võimu tipul olnud Islamiriik vallutas alad, kus elas kümme miljonit inimest. Iraak, Süüria, kurdid ja jeziidid on osa oma alasid nüüdseks tagasi saanud, kuid elu ei ole seal paremaks länud. Süürias käib seni kodusõda ja Iraak on kokkuvarisemise äärel. Seega jätkub piirkonnas ebastabiilsus ka nüüd, sest ei ole jõudu, mis tagaks seal poliitilise ja majandusliku stabiilsuse.

«Iraagi diktaatori Saddam Husseini režiimi kokkuvarisemine 2003. aastal avas Pandora laeka. Iraagis suruti varem vastuolud jõuga maha, kuid uues Iraagis see ei toimi ja vastuolud on kerged tekkima. Olukord Süürias on veelgi keerulisem,» selgitas soomlasest terroriekspert.

Islamiriik ei kao täielikult, vaid muudab struktuuri ja uueneb – USA mõttekoja RAND Corporation julgeolekupoliitika asjatundja Colin Clarki arvates ei kao Islamiriik ka pärast ta kukutamist täielikult, vaid võib muuta struktuuri ja uueneda. Ajalugu on näidanud, et Islamiriigi sarnased terroriorganisatsioonid on paindlikud ja käivad ajaga kaasas.

«Islamiriik võib muutuda äärmusrühmitusest klassikaliseks terroriorganisatsiooniks. Ta jätkab läänes rünnakute korraldamist, et olla ohuna nähtaval ja leida uusi liikmeid. Islamiriigi viimase aja propagandaretoorikas kõlab, et maa-alade vallutamise ja valitsemise asemel keskendutakse oma ideoloogia levitamisele ja ootamatute üksikrünnakute korraldamisele,» arvas Clark.

Islamiriigi endised võitlejad otsivad uue «kodu» - «Avatud uste» poliitika ja sotsiaameedia kasutamine tõi Islamiriigi ridadesse tuhandeid erinevatest riikidest pärit võitlejaid. Ekspertide sõnul on Islamiriigi juurde minejad samasuguses olukorras nagu need, kes läksid 1980. aastatel Afganistani sõtta, et võidelda Nõukogude Liidu vastu. Hiljem asutasid Afganistanis sõdinud terroriorganisatsiooni al-Qaeda.

«Islamiriigil on olnud aega kasvatada uus põlvkond võitlejaid. See on saavutus, mille tulemused on näha ka 20 aasta pärast,» teatas Soome terroriekspert Ruohomäki.

RAND Corporation esindaja Clarki arvates on välisvõitlejad kujunenud Islamiriigi jaoks probleemiks, kuna nad ei oska kohalikku keelt ja neil on raske keskkonda sulanduda.

Clarki sõnul lähevad need võitlejad tagasi oma päritoluriikidesse või teistesse riikidesse, üritades seal Islamiriigi ideoloogiat levitada.

Islamiriigi esiletõusu on märgatud Põhja-Aafrikas, Filipiinidel ja Kesk-Aasias.

«Võimalik, et mõni Islamiriigiga seotud riik, näiteks Liibüa või Afganistan, võtab vastu suure hulga Islamiriigi endisi võitlejaid, ka neid, on pärit Iraagist ja Süüriast. Selline stsenaarium on võimalik ja teeb murelikuks, sest seal võib aset leida nende «renessanss»,» sõnas Clark.

Tekib Islamiriik 2.0 – Iraagis ja Süürias on lisaks Islamiriigile veel mitmeid vähem tuntud terroriorganisatsioone, neist kõige uuem on Süüria al-Qaedaks nimetatud Hay’at Tahrir al-Sham, mida peetakse Islamiriigi mantlipärijaks. See organisatsioon ei taha luua uut kalifaati, kuid jätkab Islamiriigi ideoloogia levikut.

«Süüria al-Qaeda moodustavad põhiliselt al-Nusra rinne ja teised sarnased terroriorganisatsioonid. Selle aasta jaanuaris loodud Hay’at Tahrir al-Sham on sõjaliselt ja ideoloogiliselt paremini organiseeritud kui Islamiriik. See terroriorganisatsioon võib tulevikus olla ohtlikum kui Islamiriik,» arvas Ruohomäki.

Al-Qaeda oli Islamiriigi eelkäija ja on võimalik, et Islamiriik sulandub lõpuks selle organisatsiooniga.

Mõlema terroriorganisatsiooni ideoloogia on sama: vallutatud aladel tuleb kehtestada karmid islamiseadused.

Ekspertide sõnul on Islamiriigil ja al-Qaedal siiski ka erinevusi.

Kalifaat oli ka al-Qaeda juhi Osama bin Ladeni unistus, kuid ta leidis, et kalifaadi aeg ei olnud veel käes. Islamiriigi strateegia ja taktika on olnud agressiivsem, sest need džihadistid asusid alasid vallutama, et kalifaati luua.

Nii Ruohomäki kui Clarki sõnul sõda Islamiriigi vastu alles käib ja seda ei ole veel võidetud.

«Islamiriigi ja teiste sarnaste organisatsioonide ideoloogia on tugevalt kanda kinnitanud, eriti nõrkades ja sõjast laastatud riikides. See tähendab, et kui algne Islamiriik on varisenud, võib suure tõenäosusega tekkida Islamiriik 2.0, sest ideoloogiline põhi on tugev,» selgitasid eksperdid.