Naljakad asjad, mida reisijad naispilootidele on öelnud

Naispiloot

FOTO: Vida Press

Kuigi naistele ei seata piloodiks saamisel otseselt mingeid piiranguid, on siiski kokpitis endiselt võimalik näha enamasti mehi.

EasyJeti piloot Marine Munns on oma ametipositsioonil olnud juba 17 aastat ning enda sõnul ei tunne end kokpitis kuidagi teisiti, kuid märkab kiiresti vahet siis, kui astub salongi ja puutub kokku reisijatega, vahendab Telegraph.

«Minult on küsitud, kus on piloot? Olen siis öelnud, et näete, siin ta on,» räägib Munns. Piloot jutustas, et enamjaolt saab ta reisijatelt positiivset tagasisidet, kuid mõnikord teatavad reisijad üllatunud häälega: «See maandumine oli isegi väga pehme, hästi tehtud!»

Hinnanguliselt on maailma pilootidest umbes kolm protsenti naised. Mõni lennufirma on käivitanud projekte, mis peaksid innustama naisi piloodiks õppima. Teiste seas on sarnase programmiga alustanud British Airways ja easyJet, kellest viimane on seadnud eesmärgiks, et 2020. aastaks on naiste osakaal nende pilootide seas 20 protsenti.

Kui praegusel ajal on naispiloodid haruldased, siis 50 aastat tagasi ei olnud keegi sellisest võimalusest isegi mõelnud. Suurbritannia esimene reisilennuki naispiloot Yvonne Pope Sintes asus lendama 1972. aastal. Seepeale ähvardas üks tema tulevastest meeskolleegidest, et kui Sintes peaks saama nende lennufirmasse tööle, astub tema tagasi.

Air Canada sai oma ridadesse esimese naispiloodi Judy Cameroni 1978. aastal. Temaga tehti intervjuu, mille käigus küsiti, kuidas saab naine lendamisega hakkama, kui ta peab taluma ka menstruatsioonieelset pinget.

Ta lisas, et üks reisijatest ütles, et on väga «nunnu,» et naisest on piloot saanud ja teine kommenteeris: «Oh, naine. Vähemalt see töö hoiab nad teedelt eemal.»

Munns oli nõus, et ühiskond on paika pannud justkui piloodid peaksid olema mehed, kuid ta lisas, et tegelikult ei ole sool selle tööga mingit pistmist ja naised saavad seda teha sama hästi kui mehed.