Kuidas Giza Suure püramiidi ehitusmaterjal ehituskohta jõudis?

Giza platoo püramiidid

FOTO: Marko Djurica/Reuters/Scanpix

Arheoloogid ja ajaloolased on juba pikka aega vaielnud, kuidas iidsed egiptlased transportisid ehtuspaika, Giza platoole, Suure püramiidi ehitusmaterjali, mis oli tuhandeid tonne lubjakivi.

Egituse Suur püramiid, mille ehitamiseks on lisaks lubjakivile kasutatud ka graniiti, kuulub antiikaja seitsme maailmaime hulka, olles vanim ja ainus, mis säilinud on,  edastab mirror.co.uk.

Arheoloogide sõnul lahendasid nad nüüd saladuse, kuidas 2,5-tonnised kiviplokid jõudsid kivimurrust umbes 800 kilomeetri kaugusele.

Giza platoo püramiidid

FOTO: CHINE NOUVELLE/SIPA/CHINE NOUVELLE/SIPA/Scanpix

Teadlaste oletuse kohaselt kulus vaarao Cheopsi (Hufu) püramiidi ehitamisele umbes 20 aastat, seda ehitati 2551 – 2471 eKr. Nimetatud püramiid oli ligi neli ja pooltuhat aastat maailma kõrgeim ehitis kõrgusega 146,6 meetrit. 14. sajandi alguses valmis Inglismaal Lincolni katedraal, mille kõrgus on 160 meetrit.

Lincolni katedraal / wikipedia.org

FOTO: Wikipedia.org

Arheoloogide sõnul leidsid nad nüüd iidse papüüruse, millel on kujutatud suurt paati ja veesüsteeme, mida oletatavalt kasutati Cheopsi püramiidi ehitusmaterjali transportimisel.

Osa sadamalinnast Wadi Al-Jarfist leitud papüürusest, mis räägib Suure püramiidi ehitamisest

FOTO: Anonymous/AP/Scanpix

Uurijate sõnul näitavad papüürusejoonistused, et Cheopsi püramiidi ehitajad tõid kivimurrus lõigatud kivilahmakad kohale mööda Niiluse jõge papüüruspaatidega ja spetsiaalselt Gizasse viivate kanalite abil. Lisaks kasutati kaldteid ja puidust rullikuid, et kiviplokke maismaal transportida.

Egiptuse arheoloogid avastasid Giza Suure püramiidi ehitamist puudutava papüürusjoonistuse sadamalinnas Wadi Al-Jarfis väljakaevamisi tehes ja see on esimene dokument, mis kinnitab, kuidas ehitusmaterjal transporditi kohale üsna kaugelt.

Papüürusjoonistuste tegija kannab nime Merer ja oletatavalt oli ta üks Suure püramiidi ehituse töödejuhatajatest. Selle kohaselt transporditi umbes 2,3 miljonit kiviplokki, mis tänu Niilusele ja kanalitele jõudsid üsna ehituskoha lähedusse.

Turistid, kaamelid ja püramiidid Gizas

FOTO: MOHAMED ABD EL GHANY/REUTERS/Scanpix

Egüptoloog ja arheoloog Mark Lehner leidis Suure püramiidi lähistelt viiteid kanalitesüsteemile, kinnitades papüürusel kujutatut. Lehneri sõnul transporditi samal viisil kohale veel kahe Giza platoo püramiidi ehitusmaterjal.

Kairo lähedasel Giza platool asuvad püramiidid

FOTO: KHALED DESOUKI/AFP/Scanpix

Arheoloogide uuest avatustest valmis dokumentaalfilm «Egypt’s Great Pyramid: The New Evidence».

Cheopsi püramiidi, millel on 203 astet, ehitamiseks kasutati 2,3 miljonit kiviplokki, valminuna oli püramiidi kõrgus 146,6 meetrit, tänapäeval on see 137,3 meetrit. Umbkaudne kaal on seitse miljonit tonni.

Hufu, ka Cheops, oli Vana-Egiptuse Vana riigi 4. dünastia teine kuningas. Ta valitses umbes 2589 kuni 2566 e.Kr.

Vaarao Cheopsi kuju / wikipedia.org

FOTO: Wikipedia.org

Egiptuse Giza platool on lisaks Cheopsi püramiidile ka Khafre püramiid, mille kõrgus on 136 meetrit ja Menkaura püramiid, mis on kõige väiksem ja mille kõrgus on 65 meetrit.

Vaarao Khafre valitses Vana-Egiptuses umbes 2558 – 2532 eKr. Vaarao Menkaura valitses erinevatel andmetel 18 – 22 aastat ja ta valitsemisaeg sai alguse umbes 2530. aastal eKr.

Vaarao Khafre kuju

FOTO: wikipedia.org.

Vaarao Menkaura kuju / wikipedia.org

FOTO: Wikipedia.org