Nendes randades on liiv rohelist värvi
16. oktoober 2017, 19:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Roheline rand ei kõla just hästi, kuna enamasti tähendab see rannas rohelisi ligaseid vetikaid. Maailmas on aga neli randa, kus liiv ongi naturaalselt roheline.
Nendes randades on rohelised liivaterad, mis sisaldavad mineraali nimega oliviin, mis muudab rannaääred kaunilt roheliseks, vahendab Travel and Leisure. Kui valgetest liivarandadest väsid, tasub üles otsida need põnevad rohelised liivarannad.
Papakolea rand Hawaiil
/nginx/o/2017/10/16/7224947t1h4c1c.jpg)
Hawaii Big Islandil asub lõunapunkti (South Point) lähedal Papakolea rand. See roheline rand asub kaunis lahes, mis tekkis vulkaanilise tegevuse tõttu 49 000 aastat tagasi. Sellesse imelisse randa pääseb vaid järsust mäest alla matkates, kuid võhmale võttev retk on seda väärt.
Matkalist tervitab rohelistes toonides rannaliiv, mis on peaaegu puhas oliviin. Sedavõrd rohke oliviin sattus siia iidse vulkaanipurske tagajärjel Puu Mahanalt.
Talofofo rand Guamis
Vaikse ookeani saarel Guamis leiab samuti oliviini põhjustatud rohekaid liivarandu. Kuid siin ei ole roheline värv niivõrd märgatav. Talofofo rannas on liiva rohelist tooni näha vaid selge päikselise ilmaga, kusjuures roheline liiv kipub kogunema pigem tumedamatele ja mudasematele aladele. Talofofo rand on samuti Guami saare parim surfipaik.
Punta Cormorant Ecuadoris
Galapagose saared on ühed maailma kõige erilisemad ja isoleeritumad paigad. Saared ise on vulkaanilise tekkega ning neil elab hulk terves maailmas ainulaadseid loomaliike. Floreana saarel Punta Cormorantis on rohelise liivaga rand, mille oliviini liivaterad pärinevad lähedalasuvate vulkaanide laavast. Rand on lisaks liivale tuntud ka merikilpkondade poolest.
Hornindalsvatnet Norras
Euroopa rohelisimad liivad asuvad jahedas Norras. Fjordi järve Hornindalsvatneti rannad on looduslikult rohelised. Järv ja rohelised liivad tekkisid tuhandeid aastaid tagasi liustiku liikumisega, mis jättis endast maha hulga rohelisi mineraale.