Saksa 900-aastane klooster peab munkade vähesuse tõttu uksed sulgema

Saksa Himmerodi klooster

FOTO: Harald Tittel/AP/Scanpix

Saksamaa lääneosas on 900 aastat tegutsenud tsistertslaste Himmerodi klooster, mis nüüd peab uksed sulgema, kuna ei ole enam mehi, kes tahaks mungaks hakata.

Deutche Welle teatel asutas Himmerodi kloostri 1134. aastal prantslasest abt Clarivaux’ Bernhard. Kuus aastat tagasi oli see klooster pankroti äärel, kuid siiski suudeti teiste tsistertslaste abil jalgadele tõusta, kuid nüüdseks on selge, et uksed tuleb sulgeda, sest seal on vaid kuus eakat munka.

Tsistertslasest munk

FOTO: LEONHARD FOEGER/REUTERS/Scanpix

Aastasadu tagasi ulatus selles kloostris munkade arv üle 200 ning veel 40 aastat tagasi oli seal üle 30 munga.

1922. aastast  alates hakati Himmerodi kaasajastama, abt Vitus Recke ajal (oli abt 1937 – 1959) hakati rajama uut kirikut, mis valmis 1962. aastal.

Saksa Himmerodi klooster

FOTO: Harald Tittel/AP/Scanpix

Viimased aastakümned on klooster tegutsenud muuseumina, seal on kunsti- ja raamatupood, kohvik, hotell, palvetamishoone ja kalakasvandus.

Kloostri seni kõige kuulsam osa on kirjastus Himmerod Drucke, mis on välja andnud üle 50 teose erinevatelt autoritelt, kaasa arvatud enda kõige kuulsama munga, püha isa Stephan Reimund Senge teoloogilisi raamatuid. Lisaks annab klooster kolm korda aastas välja ajakirja Unsere Liebe Frau von Himmerod (Meie Püha Himmerodi neitsi) ning kümma korda aastas ilmub uudiskiri Himmeroder Rundbrief, mida toimetab püha isa Stephan.

Himmerodi klooster on tuntud ka selle poolest, et seal said pärast Teist maailmasõda 1950. aastal salaja kokku endise Wermachti ohvitserid, kes kutsusid sinna Saksamaa liitvabariigi kantsleri Konrad Adenaueri, et esitada talle Saksamaa taasrelvastamise plaan.

Lääne-Saksamaa kantsler Konrad Adenauer (keskel)

FOTO: Horst Schaefer/picture-alliance / Horst Schaefe/Scanpix

Sellel kokkusaamisel pandi alus Lääne-Saksamaa uuele kaitseväele Bundeswehrile.

Himmerodi kloostris toimus 5. – 9. oktoobrini 1950 salajane nõupidamine, milles endised ohvitserid koos kantsler Adenaueriga asutasid uued relvajõud. Koos olnud arutasid läbi kõik sellega kaasnevad poliitilised, eetilised, tegevuslikud ja logistilised punktid.

Saksa Bundeswehri sõdurid 1960. aastatel

FOTO: dpa Fotografen/picture alliance / dpa/Scanpix

Seal valmis dokument, mille Adenauer esitas lääneliitlastele ja selles tõdeti, et Saksamaa tulevaste relvajõudude rajamine ei ole võimalik, kui ei rehabiliteerita Kolmanda Riigi relvajõude Wehrmachti.

Diktaator Adolf Hitler ja Kolmanda Riigi relvajõudude Wehrmachti sõdurid

FOTO: imago stock&people/imago/sepp spiegl/Scanpix

Himmerodi kloostri varad antakse nüüd pärast viimaste munkade teistesse kloostritesse  suundumist üle Trieri piiskopkonnale.

Veel ei ole teada, mis saab kloostri praegusest juhist, abt Johannesest, kuid tema sõnul jääb Himmerodi klooster usu- ja vaimupaigaks.

«Himmerodi kloostril on seljataga pikk ajalugu, siin ei ole olnud ainult mungad, vaid siin on käinud ka inimesed, kes on vajanud lohutust ja kosutust. Olen kindel, et 21. sajandil vajatakse vahel iseenda ja jumalaga olemist. Kuigi klooster on muuseum, saab siin edasi palvetamas käia,» selgitas munk.

Tsistertslaste ordu (ladina keeles Sacer Ordo Cisterciensis) on benediktlastest alguse saanud katoliku ordu.

Ordul on valge rüü, mille peal kantakse musta ülavööd või põlle. Tsistertslaste ordu vendi on nimetatud «valgeteks vendadeks», erinevalt dominiiklaste ordu «mustadest vendadest».

Tsistertslaste ordust on pärit umbes 850 pühakut, kellest tuntuim on püha Bernard Clairvaux'st.

Ordu rajas aastal 1098 Prantsusmaal Cîteaux’s (ladina keeles Cistercium) rühm benediktiini munki eesotsas Champagne'ist pärit püha Robertiga Molesme'ist.