Kas 20. sajandi alguses USAs New Orleansis elanud mees oli kuulus surematu krahv St. Germain ?

New Orleansis on mitmeid legende, et koos immigrantidega saabusid sinna ka vampiirid, kellest osad elavad seal seni, edastab ancient-origins.net.

Selle linna üks kuulsamaid legende ei pärine 18. sajandist, mil see linn prantslaste poolt asutati, vaid 20. sajandi 1920. aastatest, kui sinna asus elama müstiline ja salapärane mees Jacques St. Germain.

Arhiividokumentide andmetel elas ta Prantsuse kvartalis villas aadressil 1039 Royal Street. Tegemist oli jõuka, elegantse ja seksika mehega, kelle peod olid linnas väga populaarsed ja oodatud. Ta pakkus vaid kõige kvaliteetsemat sööki ja jooki.

Ta oli hea jutuvestja, rääkides oma elust ja reisidest Euroopas, eelkõige Prantsusmaal ja Itaalias ning Aafrikas. Ta rääkis lisaks prantsuse ja itaalia keelele ka laitmatut inglise keelt ning ka vanu, nüüdseks mittekasutatavaid keeli, tundis hästi seadusi, ajalugu ja geograafiat.

Ta pidudel käinuid üllatasid tema teadmised sadu aastaid tagasi aset leidnud sündmuste kohta nagu ta oleks ise neil osalenud.

Külalised arvasid, et ta suutis oma hea keelekasutusega luua usutava pildi ja ei süvenenud sellesse, kuidas ta teatud vanu asju teada sai. Nende jaoks olid need lood meelelahutus.

Jacques St. Germani väitel oli ta 18. sajandi kuulsa krahvi St. Germani otsene järglane. St. Germain läks ajalukku kui Prantsuse kuninga Louis XV üks lähemaid sõpru. See krahv oli tuntud ka kui suur filosoof ja muusik. 

New Orleansi koorekiht pani tähele, et nende linna elama asunud St. Germain on oma välimuselt kunagise kuulsa krahviga sarnane. Teravapilgulised linlased märkasid, et St. Germaini ei ole maalidel kujutatud kunagi vanemana kui 40-aatsasena ning Jacques St. Germain saabus New Orleansi just selles vanuses.

New Orleansis hakkasid liikuma jutud, et Jacques St. Germain ei ole keelgi muu kui kuulus krahv St. Germain, kes ei vanane ja on elanud juba sajandeid.

Jacques St. Germain ei lükanud neid kuulujutte ümber ega ka kinnitanud neid, jätkates oma salapärast elu ja korraldades koorekihile huvitavate vestlustega õhtusööke.

Veel märgati, et kuigi St. Germain pakub külalistele head ja paremat, ei söö ta nende õhtusöökide ajal ise mitte midagi, küll aga jõi ta oma isiklikust karahvinist mingit punast vedelikku, oletatavalt veini.

Linnas hakkasid liikuma jutud, et Jacques St. Germain on tegelikult sajandeid vana vampiir, kellele on vaja inimverd.

St. Germain oli juba mõnda aega New Orleansis elanud, kui tema villas sai kummalistel asjaoludel  vigastada naine ja kohale kutsuti politsei.

Naabrite sõnul oli mehe juures külas naine, kes oli arvatavalt prostituut. Uurimine näitas, et naine mitte ei kukkunud rõdult alla, vaid ta hüppas ise alla ja sai vigastada. Lisaks olid ta kaelal kummalised täpid.

Väidetavalt üritas hüsteerias naine vampiir St. Germani käest pääseda ja selle tõttu hüppas alla. Politsei viis naise haiglasse arvates, et tegemist on hullukesega.

Naine sõnas politseile, et Jacques St. Germain hammustas teda kaelast ja imes ta verd ning ta pääses mehe haardest vaid tänu sellele, et välisuksele koputati.

Politsei oli veendunud, et naine valetab korraliku kodaniku peale nagu seda oli St. Germain, kuid et asjasse selgust tuua, kutsusid nad mehe järgmiseks hommikuks politseijaoskonda.

Jacques St. Germain ei länud politseisse, vaid kadus, jättes kõik oma asjad maha. Politsei oli ettevaatlik, kui nad ta maja läbi otsisid. Ilmnes, et mehel oli suurepärane veinikleder, kuid ta veinid pakkusid üllatuse, sest osades veinipudelites oli veini, millesse oli segatud suures koguses inimverd. Kust mees inimverd sai ja miks ta seda veiniga segas, ei saadud kunagi teada.

New Orleansi politsei kuulutas Jacques St. Germani tagaotsitavaks, kuid teda ei leitud.

New Orleansis ollakse seni veendunud, et 18. sajandi kurikuulus surematu krahv St. Germani elas 20. sajandi alguses ka seal.

Osade ajalooallikate andmetel sündis krahv St. Germain 17. sajandi lõpul, 1691. aastal Böömimaal, olles Tansilvaania kuninga Franz Leopold Ragoczy ja ta naise, saksa Hesse printsessi Charlotte Amalie poeg. Kuna ajad olid keerulised, anti prints kasvatada Medici perekonna liikmele Gian Gastone’ile, keda peeti siis Euroopa üheks haritumaks meheks.

Seni ei ole täpselt teada, kas St. Germain oli Transilvaania kuninga poeg. Ta võis olla siiski kuninglikus soost, kuna Prantsuse kuningas Louis XV pidas teda oma sõbraks ja vajadusel kaitses teda.

Prantsuse allikate andmetel kadus 18. sajandi üheks andekamaks meheks peetud St. Germain 27. veebruaril 1784, kuid mitte ükski dokument ei ole lõplikult ta surma kinnitanud. 

New Orleansi politsei arvates oli Jacques St. Germain tavaline rikkurist elupõletaja, kes oli mõnevõrra oma välimuselt kuulsa krahviga sarnane, kuid ta sai oma pettuskeemiks idee tegeliku St. Germaini kohta käivatest lugudest.

Nii Euroopas kui USAs on linnu, kus väidetakse, et krahv St. Germain on elanud seal erinevatel sajanditel ja aastatel ning ta olevat elus ka 21. sajandil, esinedes eduka suurfirma juhina.