Mart Kadastik: Kroonika murdis Eesti ajakirjanduses paljud tabuteemad

, Eesti Meedia juhatuse esimees, Kroonika üks käivitajaid
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seltskonnaajakiri Kroonika.
Seltskonnaajakiri Kroonika. Foto: www.kroonika.ee

Kroonika ei sündinud tühjalt kohalt. Päris hulk aastaid oli tema eelkäijana ilmunud nädalaleht Liivimaa Kroonika.

Kroonika sünd tähendas meile aga ajakirjade turule sisenemist. Kui Liivimaa Kroonikas, nagu ajalehes ikka, olid tähtsad skandaal ja kõmu, siis Kroonika pidi algusest peale olema usaldusväärne väljaanne, kellega inimesed on valmis jagama oma eraelu, sellest ise rääkima.
Seesugune lähenemine oli Eestis täiesti uus.

Teised ajakirjad olid siis üsna konservatiivsed. Kroonika murdis paljud tabuteemad, millest varem ei tahetud rääkida, ja tekitas ühiskonnas avatud suhtumise, et eraelu on samuti oluline, mitte ainult ühiskondlik elu.

Samas keskendus Kroonika tahes-tahtmata nendele inimestele, kes olid ikkagi tuntud. Sellest sai staariajakiri, mis kirjutas lauljatest ja näitlejatest, sportlastest ja ka poliitikutest – neist, keda inimesed teadsid ja kes lähevad ka rohkem korda. Seega võib öelda, et Kroonika avaldas eriliste inimeste lugusid, mida tavalised inimesed hea meelega loevad.

Peagi tekkis Kroonikale rivaaliks Seltskond. Seltskonna trükiarv jõudis küll ainult pooleni Kroonika omast, mis tippaegadel küündis üle 60 000, ja Seltskond ei jõudnud oma kvaliteedilt kunagi Kroonika tasemele, aga ta mõjutas sellegipoolest turgu.

Persoone, kellest kirjutada, on Eestis väga piiratud arv: kui üks inimene peab andma intervjuu ja lubama endast pilte teha täna ühel ajakirjal, siis juba homme tahab temast kirjutada teine ja ülehomme kolmas ajakiri.

Lisaks tekkisid päevalehtede nädalalõpulisad, mis tahtsid samuti pilte ja intervjuusid. Ajakirjandusele tänuväärsete inimeste ring muutus ahtaks. Nad said liiga kiirelt ekspluateeritud.

Kuigi tundub, et online-meedia on üsna meelelahutuskeskne ja soodne pinnas seltskonnaajakirjandusele, ei ole veebimeedia Kroonikat siiski palju mõjutanud. Kroonika trumbiks on alati olnud kvaliteet ja väljamängitud vorm.

Parimad hetked on just need, kui on õnnestunud teha suurepärased fotogaleriid inimestest, keda on esteetiliselt hea vaadata. Internet ei ole siiamaani suutnud pakkuda sellist kvaliteetset vormilahendust. Selles osas on Kroonika olnud alati teistest sammu eespool.

Viimasel ajal on Eesti ajakirjade turg ühtlustunud, palju on häid kuuajakirju, nagu Eesti Naine, Pere ja Kodu, Anne & Stiil, nädalaajakirjadest Naised ja Naisteleht. See tähendab, et pikalt teistest ees olevat ajakirja Eestis pole. Ilmselt on viimased aasta-kaks, kui naisteajakirjade turg on täitunud uute toodetega, pannud Kroonikat taas oma täpsemat nišši otsima.

Usun, et niši leidmine peitub vana kontseptsiooni uuesti avastamises. Ehk kuidas saavutada usalduslikkus – et Kroonika oleks see koht, kus inimesed usaldavad rääkida oma eraelust ega pea kartma, et see ajakiri on sopa ja kõmu kallamise koht, vaid teavad, et seal valitseb vitaalne ja elujaatav hoiak.

Kroonika mudeli põhjal käivitasime 2005. aastal Leedus ajakirja Žmones, Inimesed. Kuna Leedu on konservatiivne ja katoliiklik maa, tundus algul uskumatu, et selline mõte võiks seal üldse läbi minna. Aga panime koos Toomas Issakuga selle projekti kokku ja rääkisime leedulastele augu pähe.

Nad hakkasid siis ajakirja tegema ja nüüd on see Baltikumi pikalt-pikalt kõige populaar­sem ajakiri, mille tiraaž on iga nädal 150 000. Hoolimata kõikidest kriisidest ei lange see kuskile, ainult tõuseb.

Meil on õnnestunud hoida Žmonest kvaliteetsena, lati alt jooksmist ei ole seal juhtunud. Kroonikal on võib-olla halvematel päevadel seda ette tulnud. Aga Žmonese edu näitab, et kui suudaksime Eestis samasugust taset hoida, oleks liidripositsioon ajakirjade turul hoitav.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles