Ära lase end pügada: neli levinud võtet, millega lennufirmad hoiduvad reisijatele hüvitiste maksmisest (1)
23. november 2017, 16:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selgub, et hilinenud lendude, kadunud pagasi või lendude tühistamise järel õiglast hüvitist kõigest 5 protsenti reisijatest.
«Näeme iga päev, kuidas lennufirmad kasutavad kavalaid võtteid ning ettekäändeid, et kuni 600 euroni küündiva hüvitise maksmisest hoiduda,» ütleb lennuhüvitistefirma Skycop juht Marius Stonkus. «Oma õiguste eest seismine on muutunud sedavõrd keeruliseks, et isegi kõige nutikamad reisijad, kes teavad, kust leida infot hüvitise sissenõudmise kohta ja kuidas täita vastavaid avaldusi, annavad sageli alla.»
Kõige sagedasemad võtted hüvitise suuruse vähendamiseks või selle maksmisest hoidumiseks on tema sõnul järgmised.
Kannatanule pakutakse naeruväärset kompensatsiooni toidutalongide või asenduslennu piletite näol.
Stonkus soovitab toidutalongidest igal juhul keelduda, sest kohati alla kümne eurone toidutalong ei pruugi esiteks katta kulusid kõhutäiele ning teiseks võib see kahandada märkimisväärselt reisija hilisemat kompensatsiooni. Ärajäänud reisi korral on lennufirmal igal juhul kohustus garanteerida reisijale uued piletid, mis viivad ta soovitud sihtkohta –asenduspiletid ei ole kompensatsioon.
Kannatanule pakutakse kompensatsiooniks lennufirma vautšereid uute piletite soetamisel.
Vautšerid on sageli piiratud kehtivusajaga, nende väärtus ei kata kaugeltki tegeliku pileti maksumust ning neid on võimalik kasutada vaid selle väljastanud lennufirma lendude ostuks. Tegelikult on aga reisijal õigus kompensatsiooni nõuda veel pikki aastaid pärast hilinenud või tühistatud lendu ning kompensatsiooniks saadud raha võimaldab tal osta endale mistahes lennufirma pileteid.
Lennufirmad püüavad kompensatsiooni taotluse protsessi pikendada ning «unustavad» mõnekuulise menetlusperioodi järel kirjadele reageerida.
«Kõrgepalgalised tippjuristid pole lennufirmadesse palgatud sugugi asjatult – kirjavahetus lennufirmade esindajatega võib venida väga pikaks ning juriidiliselt keeruliseks. Samuti poevad nad laest võetud tähtaegade, bürokraatlike vigade jms taha, millega kompensatsiooni nõudev reisija ei tohiks leppida,» ütles Stonkus.
Lennufirmad üritavad vältida hilinenud lennu või lennu tühistamise eest hüvitise maksmist, tuues ettekäändeks vääramatud jõud või väites, et ettevõttel on seadusega keelatud kommenteerida lennu ärajäämise põhjuseid.
«Sageli öeldakse reisijatele, et hilinemise või reisi tühistamise tingisid ilmastikuolud, kuid kui meie spetsialistid asja uurivad, selgub, et lendamist segavaid ilmastikuolusid ei ilmnenud. Vähesed reisijad oskavad sellistes oludes tõest infot otsida, mistõttu tuleks alati kaaluda ka pealtnäha seadusliku viivituste osas kahjunõude esitamist,» soovitas Stonkus.
Marius Stonkus soovitab kõigil reisijatel, kes mõistavad, et neid on eelpool nimetatud võtetega petetud, esitada uus kompensatsiooninõue. «Käegalöömine ei aita muuta lennufirmade hoiakut,» kutsub Stonkus üles oma õiguste eest seisma.