Endise LAV-i staarjooksja vanglakaristust pikendatakse rohkem kui kaks korda

Lõuna-Aafrika Vabariigi ülemkohus mõistis täna endisele olümpiasprinterile Oscar Pistoriusele alama astme kohtus määratust rohkem kui kaks korda pikema vangistuse.

Pistoriusest sai tippjooksja vaatamata lapsepõlves altpoolt põlvi amputeeritud jalgadele.

2013. aastal tulistas jooksja surmavalt nende ühises kodus oma elukaaslast Reeva Steenkamp´i.

Lõuna-Aafrika apartheidipoliitika järgses ühiskonnas tõstatas Pistoriuse protsess palju küsimusi, muuhulgas ka rassihirmus elamise ja naistevastase vägivalla koha pealt.

Ka mujal maailmas jälgiti protsessi kulgu tähelepanelikult.

Reeva Steenkamp (29) oli modell ja viimase kursuse juuratudeng, proteesidega sprinterist Pistorius aga tahtejõukindluse ja ebaõnne alistamise vapiloom.

Enne saatuslikku momenti olid noored suhelnud mitu kuud, üldsuse silmis olid nad avaliku elu tegelastest kuum paar.

Esimesel kohtuprotsessil määrati vahel ka hüüdnime all Blade Runner («Noateral jooksja», tema jooksuproteeside mõõgakumerust meenutava kuju tõttu) tuntud Pistoriusele karistus tapmise paragrahvi järgi, hiljem klassifitseeriti tegu siiski ümber mõrvaks.

Ohvri isa lubas tookord kohtus, et Pistorius peab maksma oma teo eest rängemat hinda. Ka süüdistajate sõnul oli karistus «šokeerivalt leebe».

Ülemkohus tõstis täna karistuse 15 aastani, kuid sellest arvestatakse maha juba trellide taga või koduarestis veedetud aeg.

Ikkagi seisab jooksja nüüd silmitsi 13 aasta ja viie kuu pikkuse vangistusega.

Lõuna-Aafrika Vabariigis on 15 aasta pikkune vangistus mõrva eest soovituslik miinimum, ehkki pehmendavate asjaolude ilmnemisel võib süüalune saada ka väiksema karistuse.

Oma kaitsekõnes rõhutas Pistorius, et lasi elukaaslase pihta neli kuuli läbi vannitoa ukse kogemata.

Enda sõnul arvas Pistorius, et tulistab nende Pretorias asuvasse villasse sissetungijat. Alles pärast vannitoa ukse avamist jõudis talle kohale, kelle maha lasi.

Süüdistajate sõnul tappis sportlane naise armukadedusest tingitud raevuhoos. Enne seda olevat paar 2013. aasta 14. veebruari varaste hommikutundideni tülitsenud.

Pistoriust ennast reedel kohtuotsust kuulamas ei olnud.

Steenkamp´i perekond teatas kõneisiku suu läbi, et nende usk justiitsüsteemi on uue karistuse määramisega taastatud.

Pistoriuse üle esimese astme kohtus kohut mõistnud ülemkohtu kohtunik Thokozile Matilda Masipa, määras jooksjale 2014. aastal viis aastat vangistust tapmise paraghrahvi alusel.

Süüdistajad kaebasid otsuse edasi ja see asendati mõrvaotsusega.

2016. aastal määras sama kohtunik kuue aasta pikkuse karistuse.

Ta põhjendas eelmise kohtuotsuse leebust faktiga, et Pistorius kahetseb oma tegu ning on püüdnud, olgugi tulemusteta, otsida lepitust tapetu perekonnaga.

Pikemat karistust ennustasid ka mitmed eksperdid.

Kohtunik Masipa ütleb, et tema hinnangul pikaajaline vangistus õiguslikke huve ei teeni. «Ta on langenud kangelane, kelle karjäär ja finantsiline heaolu on haihtunud.»

Steenkamp suri vähem kui aasta pärast seda, kui Pistorius oli 2012. aasta olümpiamängude lõputseremoonial kandnud Lõuna-Aafrika lippu.

Reedel otsustas viiest kohtunikust koosnev kolleegim, et Pistorius peab minimaalselt ära kandma 15 aasta pikkuse karistuse.

Leiti, et «eelmine karistus oli šokeerivalt leebe ning kujutas ohtu, et niivõrd tõsine süüdistus kaotab oma tähenduse.»

Märgiti ka, et «Pistorius ei kahetse piisavalt ning ei anna endale aru oma teo tagajärgede ulatusest.»

Hetkel pole selge, kas Pistoriust esindavad juristid kaebavad otsuse edasi põhiseaduslikkuse järelevalve kohtusse, mis on selle riigi kõrgeim.