Kroonilised hilinejad püsivad edukamad ja elavad kauem (1)

Kõik me tunneme kedagi, kes alatasa hilineb – see võib olla me parim sõber, kaastöötaja - või miks mitte me ise.

Nüüd selgub, et krooniliselt hilinevatel isikutel on reeglina kainem meel ja vähem stressi.

Diana DeLonzor kirjutab raamatus «Ära kunagi enam hiline», et paljud pidevalt hilinevad inimesed evivad tegelikult ühekorraga nii optimistlikku kui ebarealistlikku elukäsitlust.

«Nad tõepoolest usuvad ise, et jõuavad tunni jooksul käia ära jooksmas, tuua keemilisest puhastusest ära sinna viidud rõivad, osta vajalik toidukraam ja viia lapsed kooli.»

 Ta ütleb ka, et olgugi, et ehkki hilinejad on korduvalt kogenud, kuidas eelpool loetletu neil palju-palju enam aega võtab, suudavad nad selle ikka ja jälle unustada.

Ilmneb, et hilinejad on suuremad tulevikku vaatajad kui harilikud inimesed. Loomulikult on ka hilinejatel nõrkusi, nagu hajevil olemine, distsiplineerimatus ja asjade-tegevuste ülekuhjamine, kuid nad suudavad ikkagi rohkem hetkes püsida, olles sealjuures suuremate lootustega tulevikule ja mängulisemad.

Positiivne häälestatus viib tõenäoliselt ka suurema eduni

Väljaanne Metropolitan Life korraldas uuringu, millest selgus, et müügimehed, keda hinnati optimismi skaalal kümne palli süsteemis maksimaalsete punktidega, suutsid müüa 88 protsendi võrra enam kui need, kes skaala alumisse ossa paigutusid.

Ilmneb, et hilinejad tajuvad ka kella liikumist aeglasemalt.

Kui mittehilinejatelt katse käigus täpselt minuti järel küsiti, mitu sekundit on möödunud, vastasid nad keskmiselt, et 58 sekundit. Hilinejate vastused jäid pigem 77 sekundi kanti.

Ka mitme asjaga sünkroonselt tegelemise oskus võimaldab aja kulgemist aeglasemalt tajuda.

Samas on just need inimesed kindlasti sellest liigast, kes enamasti õigeks ajaks välja ilmuda ei suuda.

181 New Yorgi metrootöötajast oli just neil, kes suutsid korraga tegeleda mitme ülesandega, kalduvus hilinemisele.

Ümbritsev keskkond mõjutab hilinemisele kalduvaid inimesi vähem ja soodustab ajataju hägustumist.

Hilinevad tüübid muretsevad täpsetest oluliselt vähem

Reisile minnes viskavad nad hoolika pakkimise asemel kohvrisse mõned juhuslikud esemed, kuid mis on lõppude lõpuks eesmärk – et teil oleks olemas pisividin igaks võimalikuks (mitte ette tulevaks) elujuhtumiks või seikluse nautimine?

Tõsi, enamasti hetkes elavatel inimestel on seevastu keerulisem raha koguda, tõdeb Alfie Kohn ajakirjas Psychology Today.

Kas tunnetad, et reegleid on sama lihtne muuta kui määrata? Kui jah, näitab see, et oled loov mõtleja. Kõiki reegleid järgivad inimesed vaevalt midagi uut on võimelised avastama.

Diana DeLonzor ütleb, et igaüks saab olla kas deadliner – inimene, kes meeleheitlikult püüab püsida etteantud (aja)raamides, või produtsent – selline, kes on alati uhke, kui suudab väiksema ajakuluga rohkelt saavutada, kuid rikub sealjuures iga viimast kui reeglit.

Nii kummaline kui see ka ei ole, on ka arstid jõudnud järeldusele, et hilinemine on tervislik.

Väljaande International Journal of Clinical and Health Psychology kardioloogia spetsialistide kinnitusel on punktuaalselt kella jälgivatel inimestel suurema stressitaseme tõttu kõrgem risk südame pärgarteri ummistusteks.

Muretute hilinejatena läbi elu kulgejate stressitase seevastu püsib konstantselt väiksem.